Ettevõtjad ja keskkonnakaitsjad käivad aina sagedamini üksteise peatamiseks kohut ning vaidlevad, kes peaks andma järele, et jõuda kohtuid koormamata kompromissini.

- Keskkonnaõiguste Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari ja avokaadibüroo Cobalt advokaat Rauno Ligi.
- Foto: Andres Laanem
Kuivõrd vaieldakse kohtus üksikute projektide üle, kuid vaidlus keskendub tihti riigi kliimapoliitikale, peaks seadusandlus olema täpsem, ütlevad nii ettevõtteid kui ka keskkonnakaitsjaid esindavad õiguseksperdid. Mõlemad ootavad vastaspoolelt muutust, et leida paremat tasakaalu majandamise ja looduse vahel.
“Keskkonnaühendused ei pea alati otsima, kuidas konkreetset projekti ära surmata, vaid tegema tasakaalustatud ettepanekuid, kuidas projekt saaks toimida,” rääkis
avokaadibüroo Cobalt advokaat
Rauno Ligi saates “Kestlikul kursil”.
Keskkonnaõiguste Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari aga ütles, et nad teevad ettepanekuid, ent ettevõtjad ei võta neid arvesse. “Keskkonnaühendused teevad küll praegu oma jõu piires kõik, mis vähegi võimalik, et tasakaalu saavutada,” lausus ta. “Ettevõtted ei mõtle ise selle peale, et tõmbaks piire vähemaks, sest kogu mõju jääb hindamata.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üks viimaste aastate märgilisemaid vaidlusi on kliimanoorte püüdlus peatada Enefiti õlitehast. Tallinna ringkonnakohus
leidis jaanuari lõpus, et tehase keskkonnaloa tühistamiseks pole alust, noored kavatsevad otsuse edasi kaevata.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et õlitehase veniva ehituse ja käivitamise maksame kõik kinni, kuna tegu on riigifirmaga. “Kui on olukord, kus mõne liikmega ühendus on võimeline tekitama ülejäänud maksumaksjale miljoneid eurosid kulu, siis on see mõttekoht, kas kuidagi on võimalik kohtumenetlust kiirendada või anda ettevõtjatele suuremat tagatist,” rääkis ta.
Vaarmari, kes esindab kliimanoori kohtus, sõnul lähevad keskkonnakahju ja looduse taastamine pika peale kordades rohkem maksma, küündides miljardite eurodeni. “Küsimus ei ole lihtsalt ühe projekti kallinemises, vaid selles, mis me kaotame, kui projekt päriselt ellu viiakse ja sellest tekib keskkonnakahju,” rääkis ta.
Vaarmari lisas, et poliitikud on tunnistanud, et õlitehas pole Eestile ka majanduslikult kasulik, kuid ei julge vastutada selle peatamise eest.
Veel on saates lähemalt juttu tuulepargivaidlustest arendajate ja kohalike omavalitsuste vahel.
Saadet juhtis Karmen Laur.
Saadet ei õnnestunud laadida
Saate laadimisel tekkis ootamatu viga. Palun proovige mõne aja pärast uuesti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmisel aastal tõmbas tuuleparkidele pidurit kaheksa omavalitsust. Arendajad vaidlevad nüüd valdadega kohtus, sest juba investeeritud miljonid võivad tuulde lennata.
Tallinna ringkonnakohus leidis, et keskkonnaamet pole uue õlitehase kompleksloa andmisel teinud vigu, mis annaksid alust loa tühistamiseks.
Väike-Maarjas on pärast valimisi poliitiline võitlus tuuleparkide vastu hääbunud, ent hirmud on alles.
Alar Karise pealtnäha ebaõnnestunud sõnavõtt Ukraina kohta võis olla läbimõeldud sisepoliitiline käik, leidsid ajakirjanikud arvamussaates “Äripäev eetris”.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.