Eesti on otsustanud loobuda 1- ja 2sendiste müntide kasutamisest. Kuna nende vermimine on müntide väärtusest kallimgi ja taaskasutamine praktiliselt võimatu, saadab Eesti kokku kogutud mündid Lätti, kus need on veel kasutusel.

- Kõige keskkonnakahjulikumad on vasega kaetud 1- ja 2sendised, rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juht Rait Roosve.
- Foto: Liis Treimann
“Euroopa Komisjon teeb siin väga kõva tööd ja ma arvan, et see on ikkagi lähiaastate küsimus, kus need ametlikult minetavad oma sularaha staatuse, sest hästi võimsalt tuleb peale süsiniku jalajälje teema, keskkonnahoiu teema ning 1- ja 2sendised on selles mõttes täiesti saatanast. Nad on äärmiselt keskkonnakahjulikud,” rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juht Rait Roosve.
Intervjuus selgitas Roosve, miks on nii-öelda punaste sentide taaskasutamine pea võimatu ja miks need kunagi üldse sellisel kujul kasutusele võeti. Juttu tuli ka Eesti Panga ja Omniva koostöös korraldatud mündikorjest, mille raames koguti kahe ja pool aastaga ligi 10 miljonit münti, millest 60% on 1- ja 2sendised.
Samuti rääkis Roosve, miks võttis Eestis kokkuleppe saavutamine 1- ja 2sendiste kaotamiseks aastaid aega ja millised vandenõuteooriad seda plaani saatsid. Ta selgitas ka, millised riigid ja miks pidurdavad väikeste müntide kaotamist kogu Euroopas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Polina Volkova.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Väiksemaid punaseid sente tuleb Eestis aastas väljastada kaalus 40 tonni ning tavaliselt kaovad need kohe nagu vits vette. Valitsus plaanib asja muuta.
“Eesti Mündiäri on saatanast ja lüpsab mu vanaema juba vähemalt kümme aastat rahast tühjaks,” põrutab üle 90-aastase vanaema lapselaps. Kõrge eani töötanud vanaema, kellel varem ei olnud rahalisi raskusi, on nüüd sugulastele võlgu.
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?