Digipöörde surve all: kuidas kasvatada Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet ja ühist digikultuuri?

Üks suuremaid takistusi on harjumuslik „tavaelu“, mis võtab uuendustelt tuhinat. Kui koristusaeg peale pressib, seatakse masin tööle nii, nagu alati on tehtud. Kuid just selles peitubki seni avastamata rahaline potentsiaal. „Me ei oska oma ajale hinda panna – ei agronoomi ega operaatori tööle,“ rõhutab Linnutaja. Digilahendused ei vähenda tingimata töökohti, vaid aitavad olemasoleval meeskonnal oma tööd targemalt teha ning sinna lisaväärtust luua.

Hea on tõdeda, et põllumajandusplatvormide kasutamisel ei ole eesti keele puudumine enam noorematele põllumeestele takistuseks, kuid kasutajasõbralikkus on endiselt võtmetähtsusega. Lihtsad, intuitiivsed lahendused jõuavad praktikasse kiiremini kui tehniliselt briljantsed, ent keerukad süsteemid.

Detsembrikuu saade küsib lõpuks: kas põld muutub targemaks tehnoloogiast või põllumehest? Vastus paistab olevat kahe vahel – digivõimekusest ei piisa, kui otsustamise mõtteviis ei tee sammu järele.

Saate teises pooles avasid Linnutaja ja Ruusamäe ka MTÜ EDA – Eesti Digitaalne Agronoomia – tausta ja eesmärki. Algatuse sihiks on luua ühine platvorm ja arusaam, mis aitaks põllumeestel digilahendustest reaalselt kasu saada – alates andmete korrastamisest kuni investeeringute tasuvuse hindamiseni. EDA-ga on liitunud mitmed tehnoloogia- ja sisendifirmad, et vältida dubleerimist ning töötada välja ühised standardid, mis võimaldavad lahendustel omavahel „rääkida“. Saate külaliste sõnul võiks EDA viie aasta pärast kujuneda sektorit ühendavaks targa põllumajanduse keskkonnaks, mis pakub standardiseeritud andmevahetust ja võib-olla ka ühtset portaali. Eesmärk on üks: et iga ettevõte ei teeks oma nurgas sama tööd, vaid et kogu sektor liiguks koos kiiremini ja targemalt edasi.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.