Kriis, mis levis kiiremini kui viirus

Tänavune Aafrika seakatku puhang tõi välja ebamugava tõsiasja: kui majandusele valusa mõjuga kriis paiskab avalikkuse ette keerulise teema, siis ametlik kommunikatsioon ei jõua sotsiaalmeedias levivate lugudega sammu pidada. Äripäeva raadio saates „Müüt või tõde?“ analüüsisid kriisi kulgu põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsioonijuht Hanna Turetski-Toomik ning maakonnalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre.

Kärstna Nurme farmi ümber puhkenud konflikt – kus protestijad püüdsid sigade hukkamist takistada – ei olnud ametkondade jaoks lihtsalt kommunikatsiooniprobleem. Turetski-Toomiku sõnul oli üllatav just see, kui kiiresti kujunes kohaliku juhtumi ümber poliitiline ja emotsionaalselt laetud surve. „Üleskutsed grillima tulid esialgu naljatoonil, kuid muutusid tundidega massiürituseks, kuhu olid selgelt segatud ka poliitilised motiivid,“ ütles ta.

Ajakirjanduse vaates eristus see kriis varasematest seakatkupuhangutest. Kui 2015. aastal olid protsessid pigem tehnilised ja etteaimatavad, siis tänavu tuli Väre sõnul arvestada infooperatsioonile sarnaneva olukorraga. „Mitmed väited olid esitatud küsimuste vormis – justkui ei levita valeinfot, aga annavad edasi kahtluse, et riik varjab midagi,“ märkis ta.