Äripäeva raadio hommikuprogrammis pidasid kliimaseaduse üle debatti energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt.
“Me tegime aasta tagasi ettepaneku kliimaseaduse teekaartidega edasi minna, et eesmärkide selgust suuremaks saada. Meie hinnangul täna tulemust ei ole,” selgitas Rostfeldt, miks on tööandjate liidu jaoks kliimaseaduse menetlus läbikukkunud. Ta lisas, et kõikide osapoolte jaoks on seaduse koostamine võtnud meeletult aega, kuid see peab sündima kompromisside tulemusel.
Sutt tõdes, et saab tööandjate murest hästi aru. “Seda seadust on ühtemoodi vaja nii looduskaitse vaatest kui ettevõtluse vaatest, et kõigil oleks kindlustunne ja elukeskkond Eestis oleks parim, mis saab olla elamiseks,” rääkis minister.
Intervjuus kuuleb lähemalt, miks kliimaseaduse teekaartide koostamine on veninud ning mida positiivset saab menetlemisest välja tuua. Lisaks selgitatakse intervjuus, miks kliimaseadust vaja on, mis on teekaardid ja mida ettevõtjad peavad seaduse juures arvestama.
Debati viis läbi Polina Volkova.
Seotud lood
Valitsus kiitis lõpuks heaks riikliku energia- ja kliimakava (REKK) ajakohastamise, kuid selles ei arvestata loodava kliimaseadusega, kuna seaduse tegemine on topanud, aga Eestil on vaja, et Euroopa Komisjon lõpetaks meie suhtes algatatud rikkumismenetluse.
Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus julgustavad valitsust edasi liikuma ühe tervikliku kliimaseaduse loomisega, tükeldamine nõrgendaks nende sõnul seaduse mõju.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Tööandjate keskliidu arvamus, et kliimaseadus ei anna ettevõtjatele selgust, ei päde, sest seaduseta pole poliitilistel sõnumitel kaalu, kirjutab rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele