Tööst tingitud läbipõlemise või ärevuse korral saab nõuda tööandjalt hüvitist

Kuigi Eestis on juba kaks aastat kuulunud kutsehaiguste hulka ka töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused, nagu näiteks posttraumaatiline stressihäire, on neid diagnoositud siiani vähe.

Taltechi ärikorralduse instituudi professor ja tööohutuse ekspert Karin Reinhold räägib „Teabevara tunnis“, et kutsehaigestumisi diagnoosib töötervishoiuarst, mistõttu ei piisa vaid perearsti diagnoosist. „Kui on kaasatud töötervishoiuarst, on suurem lootus, et tööandja lõpuks selle vaimse tervise probleemi eest vastutab. Aga see protsess on Eestis ikkagi keeruline ja pikk, ning neid haigestumisi on kindlasti palju enam, kui meil on reaalselt diagnoositud.“

Taltechi nooremteadur ja tööohutuse konsultant Mari-Liis Ivask märgib saates, et võrreldes füüsilise töökeskkonnaga, tegeletakse vaimse poolega Eesti ettevõtetes vähe. Seda näitas ka meeste poolt domineeritud sektorites, ehituses ja tööstuses, tehtud uuring. “Seal on palju väga stigmat ja vaimsest tervisest ei taheta palju rääkida. Muresid nähakse pigem kui nõrkusi, mitte kui muresid, mis tulevad välisest töökeskkonnast. Teadlikkust on vähe nii töötajate kui ka tööandjate seas,” nendib Ivask.

Marina Järvis, Taltechi ärikorralduse instituudi professor ja tööohutuse ekspert, rõhutab, et väga oluline on töökeskkonna mikrokliima, mille loob juht, ja mis mõjutab organisatsiooni tulemusi kuni 30% ulatuses. „ Juhul, kui tahame oma töötajaid hoida, tasub märgata, mis nendega tegelikult toimub. See mõjutab, kui motiveeritud ja pühendunud nad on, kas nad jäävad meiega või mitte.”

Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas.