Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kestliku arengu valdkonna juht Kadi Kõiv rõhutab saates "Cleantech", et Eesti tööstuse konkurentsivõime sõltub üha enam rohepöördest ja innovatsioonist.

- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kestliku arengu valdkonna juht Kadi Kõiv.
- Foto: Andres Laanem
Kõiv rääkis saates, et teekaardid, regulatsioonid ja ettevõtjate kasvav huvi näitavad, et muutuste vajadus on teadvustatud, kuid koostöö ja investeeringud määravad, kui kiiresti suudame liikuda kliimaneutraalsuse poole. Kõivu sõnul ei suuda ilma ettevõtjateta riik vajalikke muutusi ellu kutsuda.
„Ettevõtted teavad, et turul küsitakse järjest enam: milline on sinu jalajälg, kas oled kliimaneutraalsuse poole teel? Väga paljud ettevõtted on oma suuna seadnud rohelisele tehnoloogiale – kas juba palgatud teadus-arendusmeeskondadega või uute lahendusi otsides,“ rääkis Kõiv.
Laiemalt tulevad saates jutuks veel kliimaseaduse arutelud ja teekaartide roll tööstuse muutmisel, vesiniku ja taastuvenergia arenduste perspektiiv Eestis ning tööstussümbioos.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Mart Valner.
Eesti rohetööstus vajab nutikaid lahendusi ja julgeid investeeringuid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vesiniku tootmise tehnoloogiat arendav Stargate Hydrogeni tegevjuht Marko Virkebau rääkis saates "Cleantech“, et rohelise vesiniku turg on juba olemas, kuid 98% kasutatavast vesinikust on endiselt hall.
Süsinikumahukad tootmised on juba 20 aastat pidanud Euroopa Liidus heitmete eest maksma ja murekoht on, et kui süsinikumaksu ei tule, jääks tootmine kolmandatesse riikidesse ja Euroopa Liit pole konkurentsivõimeline, rääkis kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.
Taastuvenergia osakaal kasvab üle maailma. Eesti on taastuvenergia arendamises tihedas konkurentsis naaberriikidega, ent takerduv riigi poliitika tõukab investeeringuid eemale.
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.