Kuigi toidu käibemaksu langetamise eesmärk on väga õige ja hea, siis kriitiline küsimus on see, kui suur osa maksulangetusest reaalselt tarbija ostukorvi jõuaks, rääkis Ernst & Youngi maksuekspert Ranno Tingas.

- Ernst & Youngi maksueksperdi Ranno Tingase sõnul on suurim küsimus madalama toiduainete käibemaksu puhul see, kuidas riik suudab tagada ja motiveerida, et see hinnalangus päriselt ka tarbija toidukorvi jõuab.
- Foto: Andras Kralla
Ta meenutas, et kui Tallinnas kunagi müügimaks ära kaotati, siis märgatavat hinnalangust sellega ei kaasnenud. “See on kõige suurem probleem, mida ka rahandusminister Jürgen Ligi on õigesti välja toonud, et kuidas ikkagi see hinnatõus tarbijani jõuaks,” märkis Tingas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus rääkis Tingas ka tulumaksu tõusust ja regulaarsete dividendide maksusoodustuse kaotamisest, mis käivitas mullu dividendiralli.
Samuti selgitas ta lahti ühe skeemi, mida ettevõtjad kasutasid, et enda vara maksutõusude eest kaitsta. Juttu tuli ka kasumimaksu ajutisest mõjust investeeringutele ning majandusaasta aruannete esitamise trendidest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Mai Kroonmäe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurärimehed korraldasid eelmise aasta lõpus tulumaksu tõusu eel dividendiralli ning ettevõtete omanikele jagati välja varasemast rohkem raha ‒ kellele kulude katmiseks, kellele preemiaks.
Suurettevõtjale Jüri Külvikule kuuluv puidukontsern Lemeks suutis eelmisel aastal kasvatada käivet 7 protsenti, üle 200 miljoni euro, ning omanik võttis firmast seepeale välja mitukümmend miljonit eurot.
Graanul Investi pelletiäriga tuntuks saanud suurärimees Anders Anderson kahekordistas oma valdusfirma kasumi mullu ligi 61 miljoni euroni. Ettevõtja noppis mullu oma portfelli mitme märgilise kinnisvaraobjekti osalusi.
Poeketi käive kasvas kümnendiku
Oleg Grossi poeketi käive kasvas eelmisel aastal kümnendiku võrra, tema sõnul on maal lausa lust poodi pidada – inimeste ostukorv on suurem, vargusi pannakse toime vähem ja ka töötajaid on lihtsam leida kui linnades.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.