Saate esimeses osas kuuleb, milliste tõsiste ja kriitiliste riskidega peame tegelikult tehisaru puhul arvestama. Näiteks Telia küberturbe juht ja ekspert
Raivo Malter hoiatab, et ehkki nime poolest tehisintellekt, ei ole AI intelligentne – see ei mõtle, selles pole grammigi intelligentsi.
Küberturvalisuse seisukohalt muutuvad AI abil loodud petukõned ja -kirjad järjest veenvamaks, mistõttu ettevõtted peavad välja töötama täiesti uued kontrollmehhanismid. Eksperdid soovitavad ka pereliikmetel kokku leppida paroolid, et eristada päris kõnesid võltsingutest.
Üks tõsisemaid ohte on AI-ga manipuleerimine. Ühe näitena saab CVsse kirjutada valge tindiga teksti, ja kui personaliosakond on osa kandidaatide valimise eeltööst tehisarule andnud, võib nähtamatu teksti abil kaugele jõuda.
Eksperdid näevad suurt ohtu selles, et inimesed on hakanud AI-le liiga palju vastutust delegeerima. Probleem on eriti terav, kui AI annab "sirge näoga" vale informatsiooni ning inimene ei pruugi seda üldse märgata, kirjeldatakse saates.
Saate teises osas tutvustab Telia andmejuht
Erki Pogoretski tehisintellekti praktilisi tööriistu. Ta selgitab, miks see, mis veel hiljuti tundus ulmefilmides võimatu, on täna juba reaalsus.
Ekspert hoiatab siiski, et AI ei ole maagiline lahendus, vaid tööriist, mille edukas rakendamine sõltub kolmest kriitilisest eeldusest: korrasolevast infovarast, tehnoloogia mõistmisest ja tegelike probleemide olemasolust.
Saade on salvestatud riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil, mis toimus maikuus. Aruteluringis osalesid Telia küberturbe juht ja ekspert Raivo Malter, Telia andmejuht Erki Pogoretski ning Ramirent Groupi siseauditi juht Andre Kaldamäe. Vestlust modereeris BigBanki siseauditi juht Karin Rätsep.
Saate toob kuulajateni
OIXIO Digital ja
OIXIO IT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Internetirevolutsioon 30 aastat tagasi tõi kaasa kontseptsioonitõestuse lõksu ehk liigse optimismi faasi, kus ühtäkki tundus, et tehnoloogia ei täida piisavalt kiiresti lubadusi. Praegu oleme ka AI-ga nii-öelda pettumuste oru serval, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Kui paljud Eesti ettevõtted veel kompavad, mida tehisintellekt neile võiks pakkuda, on Elisa Eesti rakendanud tehisaru juba aastaid ning saab praeguseks headest tulemustest kõneleda.
Kes poleks kuulnud tõdemust, et kullapalaviku ajal on kõige targem olla kirkade ja labidate müüja, selle asemel et ise kulda taga ajada. Kui selle pilguga buumivat kiibitööstust vaadata, tasuks omada Hollandi firmat ASML Holding.
Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega.
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.