Poliitikaajakirjanik Mamdanist: sõna "sotsialism" pole Ameerikas enam nii toksiline nagu varem

“Kuna demokraadid on kaks korda järjest kaotanud väga radikaalsele populistlikule vabariiklasele, siis võib neis tekkida kiusatus mõelda: äkki peaksime proovima midagi muud kui lihtsalt mõõdukat, keskpärast kandidaati nagu Biden või Harris,” sõnas Kelomees.

Tema sõnul toob iga valimistsükkel USAs esile vähemalt ühe progressiivse kandidaadi.

“New Yorgi kontekst on muidugi eriline – väga rikas ja elitaarne linn, kus keskklassil on järjest raskem toime tulla. Need teemad resoneeruvad seal võib-olla rohkem kui mujal Ameerikas.”

Mamdanil on ka konkreetsed lubadused. “Eesti kontekstis kõlaksid need umbes nagu sotsiaaldemokraatia või Keskerakonna platvorm: tasuta ühistransport ja muu selline. Kas see töötab? Raske öelda. Demokraadid pole seda teed seni proovinud,” rääkis Kelomees.

Kelomees märkis, et tänapäeval ei pruugi sõna “sotsialism” Ameerikas enam olla sama toksiline kui varem. Samas jääb lahtiseks küsimus, kas selliste vaadetega kandidaat võiks tõusta ka Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.

“Ma hetkel ütleksin jah, lihtsalt sellepärast, et nad on juba proovinud Kamala Harrist, nad on proovinud Joe Bidenit, Hillary Clintonit ja igasuguseid muid variante. Ja siis ma kujutan ette, et võib tekkida selline loomulik refleks – ”nüüd peame proovima midagi teistsugust“,” rääkis Kelomees.

Tema hinnangul ei oota paljud valijad kandidaadilt mitte niivõrd konkreetset poliitikat, vaid eelkõige värvikat isikut.

Mamdanit on aga kritiseeritud silmakirjalikkuse pärast. “Öeldakse, et ta on justkui lavakoolitudengi variant sotsialistist,” märkis Kelomees.

Kelomees tõi välja, et kuigi Mamdani on pärit jõukast perest, on ta näiteks ühes teleintervjuus söönud sõrmedega riisirooga – žest, millega ta näitas, kuidas kolmas maailm teda inspireerib. Kelomehe sõnul on tal huvitav taust: Mamdani sündis Ugandas, elas Lõuna-Aafrikas ja kolis hiljem koos vanematega Ameerika Ühendriikidesse.

Lisaks linnapeakandidaadile tuli intervjuus juttu ka president Trumpist – tema toetusest ja sellest, et uskumatul kombel on tal suurem osa ametiajast alles ees.

Arutelu vedas Indrek Lepik.