Rohekiirendi eestvedajad: mõjuhindamine muutub uueks äriliseks standardiks
Rohekiirendi eestvedajad: mõjuhindamine muutub uueks äriliseks standardiks
Mõju hindamine annab reaalse konkurentsieelise, väidab rohekiirendi Beamline Accelerator üks eestvedajatest Triinu Lukas.
Eesti Rohetehnoloogia Liit viis Startup Estonia algatusel läbi uuringu, mille eesmärk oli koguda teavet Eesti iduettevõtete jätkusuutlikkuse hindamiseks. Uuringu põhjal valmib praktiline mõju hindamise tööriistakast, mis aitab iduettevõtete mõju paremini mõista, mõõta ja teadlikumalt suunata.
Äripäeva raadio saates “Cleantech” käisid sellest lähemalt rääkimas Aneth Tinnus ja Triinu Lukas Beamline Acceleratorist.
Tinnus rääkis saates, et mõju hindamine pole pelgalt “kasti täitmine”, vaid reaalne konkurentsieelis: “Kui ettevõte saab aru, miks ta midagi teeb – järeltulevate põlvede nimel või investori ootusi täites –, on tal parem arusaam oma strateegilisest suunast.”
Lukas kinnitab, et huvi mõjuhindamise vastu kasvab – näiteks investorid tahavad näha mitte ainult positiivseid jalajälgi, vaid ka riskikohti ja negatiivseid mõjusid. Selleks töötati välja ka praktiline tööriist, mis võimaldab idudel oma jalajälge analüüsida, ilma et see tähendaks kallist ja keerulist protsessi.
Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.
Seotud lood
Elektroonika ringmajandusega tegelev ettevõte Foxway on täpselt ära mõõtnud kogu oma jalajälje, sealhulgas mõjuala 3. Jalajälg võib paberil olla aga teine kui reaalsuses – seda saab kunstlikult arvutustega vähendada, samas ringne ärimudel justkui kasvatab heidet, tõdeb Foxway jätkusuutlikkuse juht Kai-Riin Kriisa.
Kestlikkusaruandluse standardite tõlgendamine on ajakulukas ja kohati arusaamatu, kuid mõjuanalüüsist on kasu nii aruandluskohuslastel kui ka väiksematel ettevõtetel, ütleb Tallinna Vee keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak.
ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?
Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike, toetab suuremaid kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse direktiivi kärpeid, kui Komisjon veebruaris välja käis.
Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele