Kestlikkus eristab homset turuliidrit keskpärasusest
Kestlikkus eristab homset turuliidrit keskpärasusest
ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?
Just sellest räägime saates „Juhtimisaudit“, kus külas on Kestliku Ettevõtluse Liidu juhatuse liige Katrin Bats ning Sportland Eesti, FIFAA grupi ja Jalajälg ESG juht Viire Viss. Nad räägivad, miks hirmud ESG ees on tihti psühholoogilised, miks vastutustundlikkus ei tähenda täiuslikkust ning kuidas väikeste, aga järjepidevate sammudega jõuda sisulise muutuseni.
Katrin Bats avab saates Kestliku Ettevõtluse Liidu kujunemisloo ja selgitab, miks ühendati Vastutustundliku Ettevõtluse foorum ja Sotsiaalsete Ettevõtete võrgustik. Tema sõnul vajab Eesti ettevõtlus ühtset, tugevat häält, mis esindab kestlikke väärtusi nii sisemiselt kui ka avalikkuse ees.
„Kestlikkus ei ole üksik projekt ega turunduslik märksõna – see on juhtimisviis,“ rõhutab Bats. „Kui ettevõte vaatab pikemat perspektiivi, siis näeb ta, et vastutustundlik tegutsemine on kasulik mitte ainult keskkonnale ja ühiskonnale, vaid ka tema enda ärile.“
Sportlandi ESG juht Viire Viss toob välja, et nende lähenemine keskendub inimeste tervise ja liikumisharjumuste toetamisele – see loob silla kestlikkuse ja ettevõtte põhitegevuse vahele.
Saates räägib Viire Viss ka oma isiklikust teekonnast: kuidas töö riigikontrolli audititega kujundas tema arusaama süsteemsusest ja andmepõhisusest, mida ta nüüd edukalt ESG juhtimisse rakendab. Samuti räägitakse FIFAA edusammudest vastutustundliku ettevõtluse indeksi raames.
Saadet juhib Helen Klettenberg.
Seotud lood
Kestliku Ettevõtluse liit tunnustas tänavu 40 organisatsiooni, neist 26 kuldtasemega. Märgise saajate hulgas on nii uusi tulijaid kui ka neid, kes hoidnud taset mitu aastat.
Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike, toetab suuremaid kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse direktiivi kärpeid, kui Komisjon veebruaris välja käis.
Rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspõhine organisatsioon SBTi kiitis heaks kiirmoebrändide Shein ja H&M kliimaeesmärgid. Jätkusuutlikuks nende tegevust teadlase sõnul siiski pidada ei saa.
Ettevõtte tulevik ei sõltu ainult tema sisemisest soovist, vaid ka äripartneritest, töötajatest, ühiskonnast ja loodusressurssidest. Jätkusuutlikkus ei ole moevool, kirjutab SEB jätkusuutliku panganduse juht Tatjana Vakulenko.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele