“See on tänapäevane orjapidamine.” Moeäri julmast varjupoolest ja prügikatastroofi valest lahenduskäigust
See on aga suur probleem, sest inimesed ostavad ja viskavad ära üha enam rõivaid, mis laiutavad kõrbetes suurtes kuhilates ning millega ei osata ka aastal 2025 suurt midagi pihta hakata.
Saates “Globaalne pilk” räägime seekord maailma ühest suuremast reostajast ehk moetööstusest. Vaatame selle telgitagustesse: kuidas on hüperkiirmoebrändid Shein ja Temu teinud hirmkiiret võidukäiku ning missugune on nende ärimudel. Kuidas erineb see tavalisest kiirmoest? Või kas erinebki?
Missugustes töötingimustes töötavad vabrikutöölised ning kas kuuldused orja- ja lapstööjõust on liialdus? Kes peaks selle kõige eest vastutama? Kui tervislikud on need riided, mida me jube odava hinna eest ostame? Neile ja mitmele teisele küsimusele kuuled vastuseid saatest.
Lisaks annab saatekülaline, disainer ja Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Reet Aus lihtsaid soovitusi, kuidas valida endale välja korralik paar teksasid, ning kummutab müüdi, kuidas üks ja sama tehas teeb ühe ja sama kvaliteediga rõivaid nii kiirmoebrändidele kui ka kallimatele kaubamärkidele.
Arutleme, kuidas peaks lähenema väga tõsisele moeprügi teemale, kusjuures Reet Ausi meelest on võti hoopis mujal, kui seni arvatud.
Saadet juhib Pille Ivask.
Seotud lood
Rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspõhine organisatsioon SBTi kiitis heaks kiirmoebrändide Shein ja H&M kliimaeesmärgid. Jätkusuutlikuks nende tegevust teadlase sõnul siiski pidada ei saa.
Põhjalik ülevaade riiete ringmajanduse seadustest ja direktiividest
Eesti kaupmehed ei pea üksi kinni maksma Aasia e-poodidest tellitud odava riidekauba kokku kogumise ja taaskasutuse täiendavat kulu. Kindlasti on vaja lahendust kolmandatest riikidest pärit madala kvaliteediga ja lühikese elueaga, kuid väga suure jalajäljega riidekauba taaskasutussüsteemiks, kirjutab tekstiiliinsener ja moetööstuse professionaal Kristel Martis.
Elektroonika ringmajandusega tegelev ettevõte Foxway on täpselt ära mõõtnud kogu oma jalajälje, sealhulgas mõjuala 3. Jalajälg võib paberil olla aga teine kui reaalsuses – seda saab kunstlikult arvutustega vähendada, samas ringne ärimudel justkui kasvatab heidet, tõdeb Foxway jätkusuutlikkuse juht Kai-Riin Kriisa.
Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid. Kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, aga pole. Sillamäele plaanitakse küll tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.
Tallinna Sadama eesmärk on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele