Teadlane ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro ütleb, et majanduses on vaja teha jõulisi muutusi: vähendada tööpäevade arvu, panna poed varem kinni ja loobuda majanduskasvu püüdlustest.

- Veel on võimalik hoida sidusat ühiskonda, kus inimeste põhivajadused on rahuldatud, kuid see nõuab radikaalseid samme majanduse ümberkujundamises, ütleb teadlane ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro. Foto: Katriin Krünberg/ERR/Scanpix
Grete Arro rääkis saates "Kestlikul kursil" – mis kandis enne nime "Rohepöörde praktikud" –, et kui inimväärne elu on saavutatud, ei tõsta majanduskasv sugugi inimeste heaolu.
Vastupidi, ulatuslikud uuringud näitavad, et püüdlused materialismi, võimu ja teatud välimuse poole halvendavad vaimset tervist, ütles ta.
Priiskavate soovide ja harjumustega kulutame kordades liiga palju planeedi ressursse – see on fakt. "Planetaarsete piiride ületamine toob kaasa meile sellise kulu, et me võime oma tänase elustiiliga hüvasti jätta. Selline kulu saab tõenäoliselt olema tagasipöördumatu," rääkis Arro.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seda on aga raske inimestele selgitada, Arro sõnul polegi rääkimisest kasu. "Kõnelema peavad need, kelle teadmised peavad muutuma. Alguses nad kõnelevad võib-olla valesti, jäävad mingid asjad puudu, aga selleks on vaja eksperti appi, kes aitab märgata ja konstrueerida seda uut teadmist."
Saates on juttu vestlustest skeptikute ja vandenõuteoreetikutega. Samuti suurtest süsteemsetest muutustest, näiteks töönädala ja -koormuse vähendamisest, poodide lahtiolekuaja lühendamisest ja keskkonnavaenulike reklaamide keelamisest.
Lisaks selgitab Arro, kuidas kõik sõjad on seotud loodusressurssidega, ent kuidas maailmas eksisteerib praegugi kultuure, kes suudavad elada sõdimata ja loodust austades.
Saadet juhib Karmen Laur.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehk tuleks muuta viisi, kuidas otsustamise juurde saadakse ja kuidas otsused otsustajate endi tulevikku mõjutavad, kirjutab Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euroopa Komisjon kavatseb lõpuks paika seada 2040. aasta kliimaeesmärgi, kuid seda järeleandmistega. Näiteks tahetakse lubada süsinikukrediitide kasutamist, millele seisab Euroopa enda teadusnõukogu vastu.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.