Audiitor: ettevõtted kasutavad juhtimissüsteeme üha enam päris kasu, mitte paberi pärast
Standardite uute versioonide loomine aastaid tagasi oli õige otsus, sest juhtimissüsteemid muutusid märksa ettevõtjasõbralikumaks. See on tõmmanud tagasi ka mõtteviisi, et standard on järjekordne paber seinal, ütles sertifitseerimisfirma Bureau Veritas juhtaudiitor Raul Ratasep.
“Meie ettevõtted on tublid digitaliseerijad ja tänu sellele on lihtsam hoida süsteemiga järjepidevust,” märgib Raul Ratasep. Samas tuletab ta meelde, et sertifikaat ise ei taga midagi. Oluline on, et süsteem töötaks päriselt. “Ettevõtte enda huvides on, et süsteem ei oleks formaalne, vaid sisuline ja toimiv.”
Audiitori sõnul on viimasel ajal pead tõstnud küberturvalisus juhtimissüsteemid ja ESG nõuded. Sertifitseerimisfirmale on kliente juurde tulnud kõige rohkem aga ehitussektorist. Seda põhjusel, et mõned standardid on vajalikud riigihangetel osalemiseks.
Juhtimissüsteemidest räägitakse sageli standardite ja sertifikaatide keeles. ISO 9001, 14001, 45001 – paljudele on need nimed tuttavad, kuid kas ka sisu? “Juhtimisauditi” saates arutame, kas juhtimissüsteemid aitavad ettevõttel päriselt paremini toimida või on need lihtsalt osa vormilisest nõuete täitmisest.
Stuudios on Bureau Veritase juhtaudiitor Raul Ratasep, kel on aastatepikkune kogemus sadade Eesti ettevõtete auditeerimisel. Saadet juhib Helen Klettenberg.
Seotud lood
Infoturve pole IT-osakonna mure, vaid juhtimisküsimus, mis puudutab otseselt iga ettevõtte juhtkonda ja kõiki töötajaid, selgitab KPMG infoturbe teenuste juht Mihkel Kukk saates "Juhtimisaudit".
Kui 2024 oli kestlikkusteemade teadlikkuse kasvu aasta, siis 2025 toob kaasa reaalsed kohustused: vastavalt üle võetud Euroopa Liidu direktiivile peavad ettevõtted hakkama koostama detailseid ESG-aruandeid.
Juhi intuitsioon ja andmed peaksid käima käsikäes, usub andmetel põhineva juhtimise eestkõneleja Janika Aan. "Kui kombineerida andmepõhised teadmised juhi kogemuse ja intuitsiooniga, võib see suurendada tulemusi keskmiselt 20%," ütles ta.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele