Riik tõmbas hoonete süsinikujalajälje seadusele pidurit

“Kuigi riik on astunud esimesi samme metoodika loomisel, on sektoris kiire vajadus ühtse käsitluse, standardiseeritud andmestruktuuri ja toetavate juhendmaterjalide järele,” kirjeldas Metsmaa ootusi riigile.

Materjalitootja Lasita Akna tegevdirektor Karl-Martin Rammo lausus, et nende ettevõte on oma valdkonnas ainus, kelle toodetel on keskkonnasertifikaadid ehk EPDd. “Eestis on see teema veel lapsekingades. Üks põhjus, miks seadust on edasi lükatud, ongi see, et kohalikke ehitusmaterjalide tootjaid, kes oleksid investeerinud oma toodete süsinikujalajälje arvutamisse, on lihtsalt liiga vähe,” märkis Rammo. Tema sõnul on Lasita Aken kogu EPDde sertifitseerimise protsessi juba läbinud ja julgustab ka teisi tootjaid seda tegema. “Vähemalt annab see kvaliteetse tööriista raiskamise vähendamiseks – midagi, mida meie töötlev tööstus hädasti vajab, et olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline,” lisas ta.

Kinnisvaraarendaja Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm tõdes, et süsinikujalajälg ei ole praegu klientide ostuotsustes esmatähtis. Kuigi soovitakse keskkonnasõbralikku kodu, ei osata seda sageli mõista ega hinnata, kirjeldas Soorm kinnisvaraostja vaatepunkti. Kui aga teadlikkus kasvab ja inimesed saavad paremini aru, kuidas see neid isiklikult mõjutab, võib süsinikujalajälg muutuda Bonava juhi hinnangul oluliseks müügiargumendiks ja võrdlusaluseks, nagu on praegu auto kütusekulu näitaja.

Vestlusringi juhtis Urmas Vaino.