Kuna enne Euroopa parlamendivalimisi oli üsna selge, kes Euroopa Liidu kõrged ametikohad võiksid saada, siis on praegu raske öelda, miks nii ei peaks minema, leidis Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.

- Eile toimus Euroopa Liidu riikide juhtide kohtumine.
- Foto: AP/Scanpix
Kindlasti on Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja ametikohale soovijaid ja sobivaid inimesi teisigi, kuid avalikkusele oleks keeruline selgitada, miks Kallas ei peaks seda ametikohta saama, ütles Lepik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Lisaks kommenteeris Lepik, mis riikidele ei meeldi ametisoosikute valikud ning kuidas Kallase minek Euroopasse mõjutaks Eesti poliitikat.
Intervjueeris Aivar Hundimägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni uuesti ametisse nimetamine ning Kaja Kallase saamine Euroopa Liidu välisasjade juhiks paistis olevat ühe õhtusöögi kaugusel, tegelikkuses vajatakse rohkem aega.
Euroopa Liidu 27 liidrit kogunevad täna valima, kes peaks juhtima tema kõige olulisemaid institutsioone – kõige tõenäolisem tulemus on see, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen jätkab oma ametis, kirjutas Bloomberg.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.