Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.

- Päikeseparkide arendaja KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
- Foto: Liis Treimann
Ta tõi võrdluseks, et suvel tarbitakse Eestis tunnis 600–900 megavatti elektrit. “See ekspordi osakaal peakski näitama võimekust, kuidas me saame Eestis tarbimist kasvatada ja tuua siia energiamahukaid ettevõtteid või suurendada oma tööstusettevõtete tarbimismahtusid,” rääkis Loorits Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus rääkis Loorits pikemalt ka KC Energy järgmisest päikesepargist, mis rajatakse Kehra kõrvale ja mida finantseerib Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank 22 miljoni euroga. See on EBRD suurim laen Balti taastuvelektrisse. Loorits selgitas ka, miks KC Energy Eesti pankadest laenu ei võtnud.
Lisaks rääkis Loorits 52 päikesepargi rajamise kogemuse pealt, millised on olnud kohalike peamised mured seoses nende kodukoha lähedusse päikeseparkide rajamisega ning kuidas saab roheenergia tootja ühtlustada elektri pakkumist, kui tootmine sõltub suuresti ilmast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Hando Sinisalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Seekordses Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime taastuvenergia tulevikust Eestis ja sellest, kas meie elektrivõrk peab vastu uutele tuule- ja päikeseparkidele.
Taastuvenergia arendaja Sunly ja Metsagrupp rajavad Ristile Baltikumi suurima päikesepargi võimsusega 244 megavatti, mille maksumus on ligi 120 miljonit eurot.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.