Arendajad higistavad meditsiinikeskuste nimel

Tallinna kesklinna Rävala puiesteele meditsiinikeskust rajava Capital Milli uusarenduste juht Marko Uueda märkis saates "Kinnisvaratund", et tehniliste, juriidiliste ja ruumiliste lahenduse leidmine, projekteerimine ning lõpuks meditsiiniettevõttega lepinguni jõudmine võttis keskuse puhul aega 15 kuud.

Uueda ütles lisaks, et võrreldes tavapärase büroopinna rajamisega tuleb investeerida keskusesse kaks korda rohkem, sest meditsiiniasutustel on erinõuded, alates sellest, et igas ruumis peab olema vee- ja kanalisatsiooniühendus kuni diagnostika- ja kirurgiaruumide keeruliste ventilatsiooni- ja temperatuurilahendusteni välja.

Rävala puhul ehitatakse varasem muu funktsiooniga äripind täielikult ümber meditsiinikeskuseks.

Kas meditsiinikeskused on kinnisvaraomanikule võrreldes teiste rentnikega tulusamad? Arendajad-omanikud seda ei kinnita.

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste nõukogu liige Sten Pärnits rääkis, et tervisemaja ei pea Mainori jaoks äriliselt olema suur plussprojekt, aga see lisab linnakule palju muud väärtust: toob inimesi, võimaldab teha linnakuüleseid terviseprojekte. Nii Uueda kui Pärnits nõustusid, et kuigi renditulu ei tule meditsiiniettevõttest suur, on see stabiilne ja pikaaegne.

Nii peavad kinnisvaraomanikud ja -arendajad terviseteenuse pakkujaid headeks rentnikeks, kes tagavad stabiilse tulu ning suure meditsiiniettevõtte kui peamise rentniku leidmiseks tehakse aktiivset tööd.

Unimedi ja Qvalitase ühinemisel tekkinud erameditsiiniettevõtte Meliva juhatuse liige Tõnu Velt ütles, et arendajad pakuvad ettevõttele järjest aktiivsemalt pindasid ning meditsiiniteenuste olulisus on kasvamas. „Saame iga paari nädala tagant kõne, et meil on pinnad valmimas, ehitame ümber, kas tahate tulla meie arendusse?“ Samas on Eesti meditsiinis ressurss piiratud ning Velt märkis ka, et ta ei ole kindel kui pindasid tuleb juurde, siis kas me saame seetõttu ka rohkem meditsiini.

Saates "Kinnisvaratund" räägitaksegi pikemalt, kuidas näevad tavaliselt välja läbirääkimised arendaja ja meditsiiniettevõtte vahel, millisel juhul on läbirääkimised keerulisemad, millised on meditsiiniasutuste erinõuded, millised on seadmed ja nõuded ruumidele, kui palju need arendaja-omanikule maksma lähevad, miks on meditsiiniprojektid äriprojektina vähemkasumlikumad ning samas ka millised on veel meditsiiniasutuste kui rentnike peamised eelised.