Miks suurprojektidega seotud vaidlusi lahendavad üha enam vahekohtud?

„Eleringil on mitu suurt infrastruktuuriprojekti, kus pakkujad on tihti rahvusvahelised ettevõtted ja nemad tavaliselt ei usalda siseriiklikku kohut. Seepärast oleme lahendanud vaidlusi vahekohtus,“ põhjendas vahekohtumenetluse kasuks otsustamist Eleringi juriidilise talituse juhataja Karin Täär.

„Võib öelda, et vahekohus on tellitud kohus – tulemus on tellija materjalist. Seetõttu on menetlus paindlikum ning tihti on vastaspool nõus lahendama erimeelsusi Eesti õiguse järgi ainult tingimusel, et vaieldakse vahekohtus“, lisas ta.

Vahekohtu ehk arbitraaži eelise on peamiselt ajaline võit. Otsus saadakse umbes pooleteise-kahe aastaga, kui tavakohtus jõutakse heal juhul sama ajaga otsuseni alles esimeses astmes. Sealt edasi liigub vaidlus sageli ringkonnakohtusse ja sealt omakorda riigikohtusse. Lisaks ei saa välistada, et riigikohus saadab vaidluse alamasse kohtuastmesse tagasi. Sel juhul aeg pikeneb veelgi. Umbes kahe aastaga saadud vahekohtu otsus on valdavalt lõplik – kergesti seda tühistama minna ei saa ning otsus on siis ka kiiresti täidetav.

„Kui kohtuistung kestab, ütleme, tund aega, siis saad sa oma loost ära rääkida võib-olla 5% ning järgmine kohtuistung toimub ehk alles kuue kuu pärast. Vahekohtus on võimalik oma lugu korraga ära rääkida ning kaasata sinna oma eksperdid, mistõttu kõlab lugu paremini ja võiks eeldada, et seetõttu tulevad ka täpsemad otsused,“ tõi Karin Täär näite menetluste erinevusest.

„Vahekohtu istung kestab paar päeva või paar nädalat ning vaidlusaluse teemaga tegeletakse järjest ja väga intensiivselt. Praktiliselt kohe lõpetatakse ära ka võimalus esitada täiendavaid tõendeid ning minnakse otsust tegema. Tihti on tegemist tehniliselt keeruliste vaidlustega, mistõttu valitakse vahekohtunikud nii, et neil oleksid vastavad teadmised ja kogemused. Vahekohtunikke on tavaliselt 1–3, enamasti 3. Üks pool nimetab ühe, teine teise ja kohtunikud nimetavad ühiselt kolmanda,“ selgitas Maria Pihlak vahekohtumenetluse protsessi.

Et vältida olukorda, kus vaidluse lahendamise üksikasjades püütakse kokku leppida alles siis, kui ollakse juba tülli pööratud, tasub kohe koostöö alguses juristiga konsulteerida ja lepingusse kirja panna, kus vahekohtus vaidlust lahendada tahetakse, mitu vahekohtunikku vaidlust lahendab, kas vahekohtunikud peavad vastama teatud nõudmistele oma ettevalmistuse poolest ning mis õiguse ja milliste reeglite alusel vaidlus lahendatakse. Hiljem, kui vaidlus on juba tekkinud, on sageli keeruline kokkuleppele jõuda.