Ellu jäävad keskkonnahoidlikud, sotsiaalselt tasakaalus ja eetiliselt juhitud ettevõtted

Euroopa Liidus kehtestatud ESG-alase info avalikustamise kohustuse mõte on muuta ettevõtted kestlikkuse mõõdupuu järgi kuidagigi võrreldavaks. Sektorisiseselt on selles vallas juba üht-teist saavutatud, kuid sektoriülest saab täna veel siiski vähe mõõta.

„ELi tasandil kehtestati ESG info avalikustamise nõuded esimesena finantsturu osalistele, kuna finantsettevõtted on kõige tugevamalt võrgustunud teiste majanduskeskkonna osalistega ning läbi nende kandub mõju edasi ka teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Lisaks on kohe-kohe tulemas nõuded suurettevõtetele, sõltumata tegevusvaldkonnast. Neile pannakse kohustus vaadata üle oma jätkusuutlikkuse põhimõtted ja mõjud läbi terve väärtusahela. See hõlmab mh ka vastavate tegutsemispõhimõtete läbirääkimist kõigi oma tarnijate ja koostööpartneritega. Esimesena võetakse fookusesse keskkonnateemad ning seejärel hakatakse tegelema rohkem ka sotsiaalvaldkonnaga,“ kirjeldas Veeli Oeselg suurettevõtete ees seisvaid nõudeid.

„Sektoritest rääkides on esimesena sihikul lisaks finantsvaldkonnale energeetika, põllumajandus ja kinnisvara, sest need omavad suurimat mõju ja seetõttu on nad ka esimesed, kes peavad hakkama ESGga tegelema,“ lisas Elina Mizerova.

Üks pool on EList tulenev kohustus, teisalt on paljud ettevõtted juba ise ESG integreerimisega oma tegevusse pihta hakanud kas siis vastutustundlikkusest või nähes selles võimalust äri kasvatamiseks. Paljud tarbijad ja investorid teevad juba oma otsuseid selle põhjal, kui läbipaistvalt ja eetiliselt koostööpartner või tarnija oma äri ajab. Siinkohal tuleb siiski ettevõtteid rahustada, et ELi reeglid nõuavad jätkusuutlikkuse teabe avalikustamist, mitte kliimaneutraalsuseni jõudmist ettevõtte tegevuses. Nt finantsettevõttel on kohustus avalikustada oma veebilehel hoolsuskohustuse protsess (inglise keeles: ESG due diligence) ja kasutatavad mõõdikud. Avalikustamisnõude eesmärk on panna ettevõtted jätkusuutliku ja eetilise tegutsemise peale mõtlema. ESG aitab panna paika mõõdikud, mille järgi tarbija ja investor saavad hinnata, milline toode on rohelisem.

Esiteks: mõtle läbi oma ettevõtte vaatevinklist, kes ma olen ja mis valdkonnas (E – keskkond, S –sotsiaalne sfäär või G – juhtimine) mul õnnestub kõige suuremat mõju avaldada. See ei tähenda, et teiste valdkondadega ei ole vaja tegeleda, vaid lähtuda võiks „efektiivse altruismi“ põhimõttest, st tegeleda E, S-i või G-ga eelkõige, kasutades oma erialateadmisi ja oskusi. Nii on ka mõju suurem ja tegevuste kvaliteet kõrgem. Nt konsultatsiooniettevõtted, nagu advokaadibürood jt, ei oma väga suurt mõju keskkonna alal võrreldes kinnisvara- või energeetikasektori ettevõtetega. Seega on neil mõistlik keskenduda peamiselt sotsiaalsele ja juhtimissfäärile.

Teiseks: mõõda ära oma tegevuse mõjud. Selleks on erinevad metoodikad, nagu toote olelusringi analüüs või süsiniku jalajälje analüüs jms.