Välisminister: sulgeme ELi sadamad Vene lipu all sõitvatele laevadele

„Näeme oma igapäevases nõustamistöös, et ettevõtjate jaoks on hetkel väga segadusttekitav, mida tohib teha, mida mitte, mida peab kontrollima, milline hoolsuskohustus kellelegi kohaldub, kui kaugele välja tuleb tuvastada tegelike kasusaajate ja juhatuse liikmete tausta,“ kirjeldas olukorda advokaadibüroo Sorainen finantsõiguse ekspert Krista Ševerev.

Eriti suure surve all on finantsteenuste pakkujad, kes peavad maandama põhiriske – neil on erikohustused ja rangemad nõuded rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel. Kuid tuleb siiski arvestada, et selle seaduse alusel on sanktsioonide järgimise kohustus tegelikult kõigil juriidilistel ja eraisikutel. Rahvusvahelist sanktsiooni rikkuva tehingu tegijat võib oodata karistus.

„Iga vene rahvusest isiku puhul ei soovita me kindlasti keelduda lepingu sõlmimisest – sõltub, kas isik või tema üle kontrolli omav isik on kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja või mitte. Samuti on väga oluline, et iga ettevõtja teaks, kas tema tegevussektoris on sanktsioone kehtestatud ning kui on, siis neid järgida," lisas Ševerev.

"Näiteks puidutööstuses, relvatööstuses, tehnoloogiatööstuses jm sanktsioonidega seotud tööstustes peaksid ettevõtjad kindlasti olema teadlikud piirangutest, mis neile võivad kohalduda, ja kahtluste puhul küsima juriidilist nõu, et ennetada võimalikke rikkumisi,“ hoiatas Ševerev. Infot sanktsioonide ja sanktsioneeritud isikute kohta leiab välisministeeriumi kodulehelt ja ka Euroopa Liidu sanktsioonikaardilt „EU sanctions map“.

„Keelduda tuleb tehingute tegemisest isikuga, kes on kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja. Talle ei tohi laenu anda, isegi värvipliiatseid ei tohi tema käest osta – kõige karmimalt sanktsioneeritud isikute puhul on igasugune rahavahetus keelatud,“ selgitas Ševerev.

Kui rääkida sanktsioonide mõju hindamisest, siis siin on Eva-Maria Liimetsa sõnul kaks poolt. Esimene on poliitiline eesmärk – selge sõnumi andmine Venemaale, et agressiivne sõjaline tegevus ei ole aktsepteeritav. Teine on majanduslik aspekt, mille käegakatsutavaid tulemusi on mitu: Venemaa börs on olnud suletud, rubla kurss on kukkunud, Venemaa keskpanga varade sanktsioneerimise tagajärjel on Venemaa valitsusel nendele puudulik juurdepääs, mistõttu ei saa sõjategevust nende arvel finantseerida. Sanktsioonid tuginevad analüüsile, milline on majandustegevus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ning millised on võimalused lõpetada välisvahendite ja valuutareservide jõudmine Venemaale, et takistada sõjategevuse finantseerimist.

„Üle 3,4 miljoni ukrainlase on tänaseks oma kodumaalt lahkunud – meie ülesanne on teha sõjapidamine Venemaa jaoks majanduslikult nii üle jõu käivaks, et ta oleks sunnitud sõjategevuse lõpetama. Paralleelselt peame aga püüdma pehmendada sanktsioonide mõju teiste riikide jaoks, sest paraku mõjutavad sanktsioonid negatiivselt ka ELi riikide majandust. Kuid kuna õigus elule on väga oluline õigus ja seda Venemaa poolt Ukrainas tugevalt rikutakse, siis maailma üldsus peab sekkuma,“ rõhutas Liimets.

„Soraineni sageduse“ saates arutlesid sanktsioonide mõju teemal saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik saatekülaliste välisminister Eva-Maria Liimetsa ja advokaadibüroo Sorainen finantsõiguse eksperdi Krista Ševereviga. Krista kuulub Sorainenis lisaks finants- ja kindlustusõiguse tiimile ka Ukrainas toimuva sõjaga seotud erakorralise abi ja õigusnõustamisega tegelevasse töörühma. Infot Ukrainaga seotud teemadel leiab Soraineni kodulehelt.