Madison vs. Mikser: lahing USAga ja koostöö Hiinaga? Või teeme vastupidi?

Hiiglaslik laev nimega Euroopa Liit on teinud järsu pöörde rohelisema tuleviku suunas, seda näitavad nii poliitilised valikud kui ka kapitali roheliseks värvumine. Küsimus on, kuhu me sellega lõppkokkuvõttes välja jõuame? Ega laev kreeni lähe?

Koroona-aastal on Euroopa Liidu riigid rakendanud erinevaid piiranguid, millest osa on Schengeni reeglitega vastuolus. Euroopa Liidu eesmärk on olla ühtne vaba majandusruum, kuid viimase aasta jooksul ta seda olnud ei ole. 500 miljoni inimesega ühisturg on riikidele majanduslikult kasulik, samas üritatakse liiduriikide sees mängu ikka enda kasuks pöörata.

Sel korral on saate "Fookuses: Euroopa majandus" keskmeks Euroopa Liidu taastekava – nii ambitsioonidelt kui mõõtmetelt hiiglaslik rahalaegas, millega püütakse ühtaegu leevendada liikmesriikide koroonakriisi mõjusid kui samal ajal juhtida Euroopa majandust uude ajajärku.

Keegi ei vaidle, et Euroopa Liit peab migratsiooni lähteriike senisest paremini aitama ning piirivalvet ja eelkontrolli tõhustama. Tulised erimeelsused puudutavad seda, millisel viisil ja määral näitavad liikmesriigid immigrantidega tegeldes üles solidaarsust.

Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.