- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,79
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasv eeldab kõrgemaid palku
Igaüks mõistab, et kasvav tootlikkus võimaldab kasvavaid palku. Vähesed aga mõistavad, et vahel käib ka vastupidi – tõusvad palgad tekitavad kasvavat tootlikkust ja SKPd, kirjutab erainvestor Stefan Andersson.
Palgataset vaadatakse loogiliselt nagu töö tulemust. Mida parem tulemus, seda suurem palk. Me õpime algusest peale, et mida rohkem me pingutame, seda rohkem me teenime, ja nii ongi inimkonna ajaloos alati olnud.
Aga kui töö käib palgalepingute alusel, ehk kindla tunni- või kuupalga alusel, selline lihtne seos enam ei toimi. Lüli töö ja tasu vahel on murtud. Tööline vaatab oma palka nagu kindlat summat, ja tema tehtav töö on osaliselt tema enda mõjutada. Küüniliselt, mida vähem tööd saaks tehtud, seda kasulikum töötajale, kuna palk on ette teada. Tööandja positsioon on vastupidine.
Ainus, mis nii tööandjale kui ka töötajale ühiselt selge on, et mida tootlikumat tööd tehakse, seda parem mõlemale. Palga suurus on aga tööandja ja töötaja paratamatuks vaidlusaineks. Ehk nemad ei näe palka nagu tootlikkuse mõjutajat, vaid nagu omavahelist võitlust.
Riigi seisukohalt tuleb aga soodustada seda, mis tootlikkust tõstab ja vahendina sobib vahel kasutada just palka. Oletame, et Eestis otsustatakse korralikult miinimumpalka tõsta, mis siis juhtub? Traditsiooniline vastus ongi, et siis kaotavad paljud inimesed oma töökoha, nad seetõttu ei tee mitte midagi ja riik tervikuna kaotab.
Aga on olemas ka teine lähenemine. Juhul, kui tööturg on jäik ehk inimesed ei liigu automaatselt aina paremini tasustatud ja tootlikumatele töökohtadele, võib miinimumpalga tõus sundida tööandjaid tõstma oma tegevuse tootlikkust või jääda konkurentsis kaotajateks. Selline sunnitud tootlikkuse kasv on ühiskonnale hea.
Põhjamaade areng on sisuliselt toimunud viimase teesi järgi. Ametiühingud on nõudnud palgakasvu, tööandjad on vastanud, et siis kaotatakse töökohti. Ametiühingud on omakorda vastanud: hea küll, madalpalgalisi töökohti me niikuinii ei taha. Ja niimoodi on palgad ja tootlikkus samm-sammult tõusnud, kuigi vahel on töötus olnud kõrge.
Kumb mudel sobib Eestile? Kaldun praegu arvama, et Eestis on paratamatult vaja sekkuda. Hetkeseis näitab, et liiga madalad palgad hoopis soodustavad ümbrikupalga maksjaid ja neid, kes inimeste olukorda ära kasutavad. Riigi majandus tervikuna ei kasva nagu peaks, vaid siin on naeruväärselt madal miinimumpalk.
Liiga madala palga tõttu on jäänud alles ka ebaefektiivsed struktuurid. Selle näiteks on liiga palju kohalikke omavalitsusi, koole, haiglaid, riigiametnikke. Kõrgem palk Eestis, eriti avalikus sektoris, sunniks riiki üle vaatama, kuidas töö on organiseeritud, ja seega tooksid kõrgemad palgad ka kõrgema tootlikkusse. Ehk lõpuks ka kasvava SKP.
Mõneprotsendiline eelarvedefitsiit on siinjuures igasuguse tähtsuseta, oluline on tootlikkuse pidev kasv. Kõrgemale palgale pole tegelikult alternatiivi, kuna kasvuta hakkavad inimesed üle riigipiiri liikuma. Seega peab riik veel kaua lähtuma mudelist, et palgatõusu kaudu tõsta ka töö tootlikkust.
Seotud lood
Olukord, kus palka ei peeta investeeringuks, küll aga rahapaigutust betooni või asfalti, on viinud kohati absurdini.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele