ÄP: Partsi lennuvõimetuse õppetund

Saatuslik viga. Rahvusliku lennufirma rekordilise prohmaka vaderiks võib lugeda Juhan Partsi. Vastaspoolel võib tekkida kiusatus süüdistada eelkõige nõukogu, kuid viimasel näib olevat vaid formaalne roll. On ju nõukogu liikmed ministrite määratud. Veelgi enam, pärast Estonian Airi sisulist tagasiostu oli just minister Parts see, kes n-ö soovitas nõukogul valida esimeheks riskiinvestor Joakim Helenius ning nii läkski. Viimane ka oma tiitli vääriliselt riskis täispangale.

Eelmise aasta suvel ametisse määratud Tero Taskila koostas avalikkusele teadaolevalt nõukogule sügiseks valikuks ka mitu võimalikku arengustsenaariumi. Tagantjärgi näib, et strateegia valikul oldi aga pimestunud, nagu kunagi Ameerika indiaani hõimud võõramaistest pärlitest. Seetõttu on nõukogu tagasiastumine igati õigustatud ja ainuvõimalik samm.

Kuid kes ikkagi vastutab? Spordist teame, et võõrleegionäri palgates peab ta olema kohalikust mängijast parem. Sama retoorikat kasutati ka Taskila palkamisel ning eriti tema palga avalikuks tulekul. Kui alguses räägitigi Taskilast kui imemehest, siis mingil hetkel sel suvel retoorika muutus. Kõnekas oli peaminister Andrus Ansip astumine palgakriitikute leeri. See oli murdekoht, kus veaparanduseks valiti patuoinas. Sest tegelikult oleks Ansipi valitsusel, kus kehtib kollektiivse kaitse ja vastutuse põhimõte, pidanud valede otsuste eest ka endale tuhka pähe raputama.

Seni aga määrati Estonian Airi etteotsa uus leegionär, rootslane Jan Olof Palmér. Taskilast kolmandiku võrra vähem teeniv Palmer juhib endiselt, pea kahekordse vahega järgneva ees, Eesti riigifirmade palgaedetabelit. Pankroti vältimiseks tuleb aga Partsi õppetundide soolane hind ilmselt maksumaksjal kinni maksta.

Autor: 1185-aripaev