- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: rahajagaja ei kuule tegijat
Äripäeva hinnangul peaks väikeettevõtjate murelikud seisukohad turismi arengukavade koostajaid ja rahajagajaid pead murdma panema, kuidas plaanijad-jagajad ning konkreetsete ettevõtmiste vedajad üksteisele lähemale tuua.
EASi suurejoonelised turismiarendusplaanid peaks teoreetiliselt turismiettevõtjatel silma särama panema, ent väiksemad tegijad suhtuvad asjasse paraku suure skepsisega. Nad kurdavad, et EASi pakutava hulgas neile sobivaid meetmeid üldse polegi, ning panevad pahaks, et euronõuete täitmiseks vajalikud investeeringud on nii suured, et ajavad majutusasutuste hinnad kõrgeks ega lase lisatööjõu palkamisele mõeldagi, see aga omakorda teeb äri laiendamise võimatuks.
EASi turismiarenduskeskus kuulutab 2020. aastaks turismiteenuste ekspordi mahu kasvamist 1,6 miljardi euroni. Riigi poolt vaadates on mõistetav, et turismi põhinäitajaid ongi võimalik parandada eelkõige nende ettevõtmiste toetamise arvel, mis tulu tõotavad. Ainult tegemisrõõmust ei piisa ju ka ettevõtjale endale – kui ikka kasumit ei tule, jääb üle hõlmad vöö vahele pista ja katsetada millegagi, millest tulu tõuseb.
Teisalt rõhutavad turismiarendajad aga ka ise tervikpildi nägemise tähtsust ning siin peakski olema see koht, kus väikeettevõtja ja piirkondliku arengukava koostaja kokku saavad. Kõrvalpilk võib aidata väikeettevõtjal hinnata, kuidas tema plaanid olemasolevaga paremini sobituvad, arengukava koostaja aga saab ettevõtja tähelepanekute põhjal hinnata, missugused muutused keskkonnas on vajalikud, et ettevõtja saaks kasumit teenida ja piirkonna turismitulu suurendada.
Suurtest tõmbekeskustest eemal tegutsevad väikeettevõtjad peavad toetuste koondumist suurtesse linnadesse veaks ning sellega jääb üle nõus olla. Raha on kaldunud saama eelkõige need, kellel juba midagi ette näidata ja senise tegevuse näol tõestada ehk siis toetus on voolanud sinna, kus raha juba niigi liigub.Mõnes mõttes on see aga ka paratamatu, sest toetuse saamine peabki olema tulevasele kasumile orienteeritud, nn sooja õhu eest raha jagada ei saa ega tohigi. Laias plaanis peame toetamise asemel õigeks bürokraatlike takistuste kõrvaldamist ja infrastruktuuri arendamist. Viimasega on muret jällegi eelkõige suurtest tõmbekeskustest eemal – kui metsa vahele ikka teed ei vii, siis pole mõtet sinna midagi eksklusiivset rajada.
Välisturisti Tallinnast kaugemale viimine saab edukas olla ainult kompleksse lähenemise korral, mis eeldab piirkondliku arengukava koostaja ja ettevõtja teineteisemõistmist. Väikeettevõtja tänane iroonilisus saab koostöövalmidusega asenduda siis, kui eelarvamused murenevad ja skepsise asemele asub usaldus. Selleks on vaja hoiakute muutumist mõlemal poolel, mille eelduseks on üksteise ärakuulamine.
Peale välisturisti võiks ehk rohkem mõelda ka siseturismi arendamisele ehk sellele, kuidas panna puhkav tallinlane raha kulutama Hiiu- või Võrumaal. Siin on tublisti kasutamata potentsiaali.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Majutusettevõtetes peatus 2012. aasta kolmel suvekuul kokku üle miljoni turisti, teatab statistikaamet. Mullusega võrreldes tuli pea kolmandiku võrra rohkem turiste Venemaalt.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele