ÄP: arstid ajutiselt sunnismaiseks

Tõsi, ettepanekul on kolm vastuargumenti. Neist tugevaimana on kõlanud, et sellist meetodit ei saa kasutada, sest Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumine. Selline argument on aga ilmselgelt ühekülgne, kui mitte demagoogiline. Sest tööjõu vaba liikumine ei tähenda, et peaksime kedagi tasuta koolitama.

Samuti ei tähenda see, et lepinguõigus Eestis enam ei kehti. Seega sõlmides arstidega vastava lepingu säilib nende õigus iga hetk lahkuda. Küll aga lasub neil (või nende tulevasel tööandjal) kohustus hüvitada võlg ehk enda väljaõppega seotud kulud.

Selles ei ole midagi erandlikku ka tänases Eestis. Näites politseinikud ja piirivalvurid on lausa seaduse (ja mitte lepingu) järgi kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused. Koolituskulusid ei pea hüvitama ametnik, kes pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.

Teine vastuargument on, et raha tagasiküsimine ei too Eestisse arste juurde, nad lahkuvad niikuinii. Äripäev sellega ei nõustu. Sest tingimus, et suure osa oma õppest peab ise tagasi maksma, jätab nii mõnegi äramineku katki. Muidugi on võimalus, et selle tasub välismaa haigla. Kuid tasulisel õppel on veel üks eelis. Kui praegu jääme me ilma nii arstist kui ka temasse tehtud investeeringust, siis hüvitamiskohustuse kehtestamisel saame vähemalt makstud raha tagasi ning võime suunata selle näiteks uute arstide koolitamisse või olemasolevatele palka juurde maksta.

Kolmandaks võidakse seda nimetada ebaõiglaseks: miks teiste erialade tudengitele ei kehti sama kohustus? Aga arsti elukutse ongi eriline. See on kallis ja pikaaegne. Ühiskond panustab ja ootab arstidelt tunduvalt rohkem, kui teistelt valdkondadelt.

Samas nõustume, et võrdsuse tagamiseks oleks muidugi parim lahendus kogu kõrghariduse tasuliseks muutmine, mida Äripäev on üldjoontes alati pooldanud. Selle kõrval oleks rööbiti andekate ja vajaduspõhine toetamine stipendiumitega. See tuletaks muuhulgas meelde, et tasuta asju pole olemas. Seesama „tasuta” kõrgharidus on rahastatud ju üldisest maksumaksjate potist.

Autor: 1185-aripaev