Mis juhtub, kui ESM läbi kukub?

ESM asendab senised ajutised abiskeemid eurotsooni riikidele, kellele kommertslaenude intressid on talumatult kõrgeks kujunenud, ning sellega oodatakse liituma kõiki 17 eurotsooni liiget. Neist 15 on ratifitseerimisprotsessi lõpetanud, pooleli on see veel Saksamaal ja Eestis. Eesti liitumise otsustab riigikogu 30. augustil, kuid see saab jõustuda ka ilma meieta – ehk nagu ütles rahandusminister Jürgen Ligi: Eesti osalusel on eelkõige moraalne ja sümboolne tähendus. Küsimus on selles, kas me ainult ootame solidaarsust ja abi teistelt või oleme valmis seda ka ise pakkuma – ehkki seni  veel vastuvõetavast abist märksa väiksemas mahus. ESMi jõustumiseks peavad sellega ühinema riigid, kelle osa kapitalis on kokku vähemalt 90% ja Saksamaa osa on 27,146% ehk ligi 200 miljardit eurot.

Erinevalt Eestist kiitis Saksamaa parlament ESMiga liitumise heaks ootamata ära riigi konstitutsioonikohtu otsust. Saksa konstitutsioonikohtu 12. septembril ESMi kohta tehtava otsuse suhtes ei ole kindlust. Mitmed kommentaatorid eeldavad, et kohus arvestab tõsiasja, et Saksa parlamendi kahes kojas toetas ESMi kokku üle 80% saadikutest (seega oli toetajate suhtosa suurem kui ilmselt saab olema riigikogus).

Kohus võib arvestada ka argumentatsiooni, et Saksamaa antavate tagatiste kogumaht ja iga päästepaketi kinnitamine jääb edaspidigi rahvusparlamendi otsustada. Teisalt on Saksa konstitutsioonikohus väga hoolikalt kaitsnud oma õigusi, mida ELi ühisotsused võivad õõnestada, ning rõhutanud, et edasine Euroopa lõimumine võib nõuda riigi põhiseaduse muutmist. Seda arvestades on loogiline Saksa konstitutsioonikohtu pressiesindaja teade, et pöördumine ESMi kohta arvamuse saamiseks Euroopa Kohtusse ei mõjuta 12. septembriks plaanitud otsust.