ÄP: hoiame Rootsile pöialt

Rootsis on alanud debatt võimaliku suunamuutuse üle majanduspoliitikas: senise kärpimise asemel on kavas kaaluda asumist majanduse ergutamise teele.

Äripäeva meelest tasub Eestil rootslaste diskussiooni tähelepanelikult jälgida ning rõõmu tunda, kui nende kavatsusi kroonib edu. Kuna Rootsi on Eesti olulisemaid kaubanduspartnereid, siis on nende hea käekäik meile igal juhul kasulik. Kui neil läheb hästi, suureneb oluliselt tõenäosusus, et hästi läheb ka meil.

Rootsi eeskujul kohe ka ise majandust stimuleerima asuda Äripäev Eesti riigil siiski ei soovita. Ehkki meil on kahtlemata seni kasutamata potentsiaali pikaajalise stabiilse majanduskasvu alusmüüri ladumisel, on põhimõte iseenesest lihtne: riigi ülesanne on tagada vaba ja aus konkurents ning teha ettevõtluskeskkond võimalikult soodsaks, kõige muuga saavad ettevõtjad ise hakkama.

 Rootsi kavatseb investeerida peamiselt infrastruktuuri ja teadusesse, andes endale sealjuures aru, et liigset kulutamist ei saa riik endale lubada vaatamata sellele, et selle aasta teise kvartali majanduskasv on olnud tublisti parem kui oodati. Ka meie võiksime mõelda, missugused võiksid olla head tootlust ja stabiilset kasumit tõotavad investeeringud, mida Eesti riik kaaluda võiks, sest vajalikud karmid kärped on ju tehtud.

Kas on ehk õige aeg pühkida tolm pikemat aega kõneks olnud, ent viimasel ajal päevakorrast maha vajuma kippunud projektilt, näiteks Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine, Saaremaa silla rajamine või Tallinna Linnahalli renoveerimine? Nii mõnegi ebarealistliku projekti suhtes on elu juba omad korrektiivid teinud, nii läks ERRi ja kunstiakadeemia uue majaga. Eurorahast ilma jäänud Eesti Rahva Muuseumi valmisehitamise mõttekuses olemasoleva projekti järgi Eesti riigi, täpsemalt kultuurkapitali rahaga oleme kahelnud.

Majandust ergutama kutsutud ja seatud institutsioonide, näiteks EASi ja Arengufondi tegevusse suhtub Äripäev kriitiliselt: esimene on aja jooksul kaldunud ülearu palju kulutama iseenda ülalpidamisele, teine jälle olnud liiga aldis kaasa kõikuma poliitiliste tõmbetuultega.

Majanduse arengu seisukohalt oleks toetuste jagamise asemel hoopis rohkem kasu sellest, kui inimestele ja ettevõtetele jääb kätte rohkem raha, millega mõistlikult toimetada. Mida suurem on investeerimisalti vaba raha hulk ning kindlustunne vabal turul tegutseda, seda paremini on riik oma ülesande ettevõtluse stimuleerijana täitnud.

Rootsi suunamuutus viitab sellele, et kasinuse ja kärpimise vahekord vajab üha uut mõtestamist. Teravapilgulisemad analüütikud on juba mõne aja eest mõistnud, et kasinus ja kärped ei pruugi sugugi vastuolus olla, vaid hoopis täiendavad teineteist. Tuleva aasta eelarvet plaanib Rootsi ülejäägiga, sama on lubanud Eestigi rahandusminister. Ent Rootsi plaanidel tasub silma peal hoida ka kärbete all ägiseval Kreekal ja Hispaanial. Paljas kärpimine kasvu ei too – mida kiiremini ja otsustavamalt tegutsevad hätta sattunud riigid majanduskasvu taastamise nimel, seda parem nii konkreetsetele riikidele kui ka kogu Euroopale.

Autor: 1185-aripaev