ÄP: hakkame ka ise maksuametnikeks

Riskisektorid. Kütuseäris on käibemaksu suurpettustele vähemalt praegu piir peale seatud. Enne nn tagatisraha nõuet kütusemüüjatele või maaletoojatele oli erinevate skeemidega käibemaksukohuslaste välja suretamine ja maksude maksmata jätmine vaat et normiks. Selle ulatust kütuseäris näitab aga ainuüksi fakt, et alates mullu juuni algusest kuni tänavu mai lõpuni ehk kõigest 11 kuuga on võrreldes sama perioodiga aasta varem kogutud 91,6 miljoni euro võrra rohkem käibemaksu. See on võrreldav näiteks maanteeameti ühe ja päästeameti kahe aasta eelarvega.

Sarnaselt kütuseärile on riskivaldkondadeks veel toitlustus- ja majutusasutused ning ehitus. Viimast peab maksuamet suurimaks ümbrikupalkade maksjaks. Samuti käesoleva aasta kevadel enam kui sajal ehitusplatsil läbi viidud kontrollil ja vestlustel väitis iga neljas, et on esimest päeva tööl. Halenaljaka faktina põgenes nii mõneltki ehituselt maksuametnikku nähes kokku kümneid nn ehitajaid.

Peamine ennetus. Võib vastu väita, et kas maksuamet ei tegutse liiga jõuliselt. Selline oht on olemas, kuid seni ei ole oma õigusi teadaolevalt kuritarvitatud. Vastupidi, sellised kontrollid on mõjunud tõhusa ennetusvahendina.

Näiteks pärast kevadist kontrolli parandas oma maksukäitumist 22 toitlustus- ja 25 majutusettevõtet. Paranes nii keskmine töötasu kui ka kasvas ametlikult tööl olevate töötajate arv. Ka nüüd kütuseäride kontrollil on vähemalt paaril juhul maksuamet juba täheldanud deklareeritava käibemaksu märgatavat kasvu pärast kontrollide alustamist. Seega on selline tegevus olnud tõhus.

Maksumaksjad autahvlile. Kuid tähelepanu ei peaks pöörama vaid maksupetturitele, vaid sama palju või enamgi veel ausatele maksumaksjatele. Moodustavad nemad ju ikkagi Eestis enamuse, selgroo. Maksumaksja tuleb senisest enam tõsta au sisse ja teda tunnustada. Kinnistab ju kiitus teguviisi paremini kui laitus.

Autor: 1185-aripaev