Edukas Eesti: õpetame kõik lapsed programmeerima

Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana. Koolilastele programmeerimise põhimõtete õpetamisest on mujal maailmas varemgi räägitud ning selle vajaduse üle on hakatud järjest enam arutlema. Eesti kui paindlik ja infotehnoloogia võimalusi taipav väikeriik võiks idee elluviimisel olla teerajaja.

Programmeerimise all ei pea ma silmas seda, et koolilaps peaks omandama konkreetse programmeerimiskeele, vaid et tal tekiks arusaam, et tema saab otsustada, mida arvuti teeb ning kuidas arvutid ja programmid toimivad. Programmeerimine on valdkond, kus reaalteadus kohtub loova mõtlemisega. Maast madalast noort inimest arvutiga tutvustades kasvab peale põlvkond, kes ei müstifitseeri tehnoloogiat üle ning oskab edasises elus sellelt uusi lahendusi oodata. Niisugused teadmised ja hoiakud tulevad kasuks igaühele, sõltumata sellest, kas õpilase kutsumuseks osutub avalik sektor või äri, arhitektuur või keemia, keele- või inseneriteadus.

Nüüdisajal on arvutid inimkonna võimsaim tööriist. Kehtiv põhikooli õppekava seab eesmärgiks, et laps oskab kasutada lihtsaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid, samuti selle, et ta oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning arvutiga tekste vormistada. Piltlikult õpetame koolis lapsi lugema, aga mitte kirjutama. Tänapäeva programmid, mida inimesel elus hakkama saamiseks on vaja osata kasutada (n-ö lugeda), on niisugused, mille kasutama õpetamisega peab programm või programmi tootja hakkama saama. Võtame kas või iPadi, millel kasutusjuhendit pole. Lastele pole vaja õpetada mitte niivõrd programmide kasutamist, vaid suunata nad mõistma programmide toimimise loogikat.