Kuna arvuti puhul on tegu tööriistaga, võib kõnealune õpetus asendada vähemalt ühel aastal traditsioonilist tööõpetust. Programmeerimise kaudu õpivad inimesed modelleerima mis tahes valdkonna probleeme ja protsesse ning katsetama nende elementide omavaheliste suhetega.
Ainult arvuti ja programmide kasutamisele keskendunud õpe selliseid hoiakuid ja teadmisi nii hästi ei loo. Nii õpetatakse lapsi alluma teiste loodud programmide käitumisloogikale. Neis tekitatakse arusaam, et kui nad vajutavad nupule, siis asjad juhtuvad. Miks just niisugused asjad? Kuidas see juhtub? Mis nuppe saaks veel juurde teha? Kuidas saaks teha nii, et juhtuks midagi muud? Niisugused küsimused tagavad igapäevaelu ja Eesti kui e-riigi arengu.
Kui paljud lapsed õpivad programmeerimist, suureneb ka nende hulk, kes otsustavad hiljem infotehnoloogiaga lähemalt seotud elukutse kasuks ja lähevad seda süvendatult edasi õppima. Kuid arvestades seda, et kogu meie elu on ITga seotud, on programmeerimise demüstifitseerimine kõigi huvides. Nii saavutame selle, et isegi juhul, kui inimene ei õpi programmeerijaks, oskab ta programmeerijatele seada ülesandeid, et jõuda lahendusteni alal, kus ta tegutseb.
Koolis ei õpetata lapsi lugema ja kirjutama lootuses, et kõigist neist saavad hinnatud kirjanikud. Seda tehakse selleks, et nad oskaksid end väljendada. Samal põhjusel peaksime õpetama programmeerimist – et õpilased oskaksid end masinatele arusaadavalt väljendada ja ise neist aru saada, mõelda välja uusi e-lahendusi, teha maailmatasemel innovatsiooni.
Kõigile lastele programmeerimise õpetamine on mõistagi kompleksne ülesanne. On vaja tehnikat ja õpetajaid. Samas, meie ettevõtte töötajad oleksid valmis käima koolides ja osalema õppetöös ning usun, et ITLi liikmete seas on teisigi organisatsioone, kes on selleks valmis, kuna IT-haridus on liidu ja selle liikmete südameasi juba aastaid. Programmeerimine võiks olla osa õhinapõhisest õppest, mis võimaldab igal lapsel tegeleda oma huvidest lähtuvate projektidega.
Praegune arvutiõpe võib õhina asemel tekitada hoopis ükskõiksust: õpime võtma arvuteid kui elementaarset, isegi tähelepandamatut osa elust, mõtlemata, kust arvutid ja programmid tulevad, kuidas IT toimib ja toimida võiks, või lihtsalt hämmastust. Samm edasi oleks, kui lapsed haaraks teadlikult härjal sarvist.Tegime ära ühe tiigrihüppe, nüüd võiksime hoolitseda selle eest, et kasvaks peale uus põlvkond tiigrikutsikaid, kes ise hüppama õpivad.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti haridussüsteem vajab sisulist muutust, mida ja kuidas õpetada, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.
Suhtlusõpetus, mida ärikeeles võime nimetada investeeringuks inimkapitali, peaks kuuluma lasteaia- ja algklassiprogrammi, leiab kirjanik Hille Karm.
Neljapäeval kuulutasid Äripäev, EMT, Tallinna Kaubamaja ja Danske Bank välja 10 000eurose peaauhinnaga arvamuskonkursi võitja.
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.