Euroala majandus hakkab kasvama

Kriisi haripunktis 2009. aastal tegid arenenud riigid läbi erakordselt jõulise 3-5%lise majanduslanguse, mis viis kogu maailma majanduse 1%lisse langusesse. Maailma majanduse langus on ajalooliselt väga harv nähtus ning sellel on alati olnud kindlad põhjused. Viimase 3,5 aasta jooksul on jätkunud bilansside tugevdamine ja üldine struktuurne kohanemine, seda ka kinnisvarasektoris ning suhtelistes hindades. Seega on osa teed jätkusuutlikuma majandamise suunas juba astutud. Riigid, kus kohanemist on edasi lükatud ja reserve vähem, on täna ka suuremates raskustes.

Nõrgestatud majandused on senisest rohkem avatud ka välistele mõjudele, näiteks energiahinnad või riskisentimendi muutused, mis võivad suhteliselt kergelt tekitada kõrvalekaldeid baasstsenaariumist. Nn event riskid vajavad aeg-ajalt jõulist ja koordineeritud sekkumist, samas fookus peab säilima pikaajalise tasakaalu ehk kindlustunde saavutamisel. Eelmises dekaadis tekkinud hälvete likvideerimine võtab paratamatult aega ja aeg-ajalt tuleb ette tagasilööke.

Pikaajalise kasvutrendi vaadet toetades võib kokkuvõtlikult üldistada, et maailma majandust mõjutavates suurriikides on suurem kohanemine seljataga ja keskne baasprognoos võiks järgnevatel aastatel naasta mõõdukale kasvutrendile.

Peamine põhjus, miks me näeme euroala pöördumist kasvule, ongi vaade maailma majanduse kasvu jätkumisele ja veendumus, et osa vajalikust kohanemisest on juba aset leidnud. See loob tugevamate riikide eestvedamisel head võimalused sissetulekute, tarbimise ja investeeringute kasvuks. Siia lisandub eeldus, et võlakriis ei kesta pikalt ning olukorra stabiliseerimiseks ollakse jätkuvalt valmis rakendama meetmeid.

Nordea baasstsenaariumi kohaselt kasvab maailma SKT käesoleval aastal +2,8% ja järgmisel aastal 3,2%-ni. Euroala kasvu veab järgmisel aastal taastuv eksport ja tasapisi paranev sisenõudlus. Madala kindlustunde, sissetulekute ja ligikaudu 11% tasemel püsiva tööpuuduse taustal eeldame, et eratarbimine püsib ka järgmisel aastal kerges languses. Reaalsektor on alates eelmise aasta teisest poolest nõrgenenud kindlustunde tõttu tõmmanud koomale investeeringuid ja varusid. Sama tendents jätkus ka esimeses kvartalis. Eeldame, et varude optimeerimise tsükkel pöördub ja viib koos ekspordi kasvule pöördumisega juba järgmine aasta kergele tõusule ka investeeringud. Globaalsest kasvust osa saamiseks tuleb konkurentsis püsida ja seega pole ettevõtetel võimalust investeeringuid pikalt tagasi hoida. Määramatus on kasvu peamine vaenlane.