• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
Tavid hoiab jätkuvalt enamuse oma vahendeist füüsilises kullas ega plaani enne rahandussüsteemi reformi oma kullavarusid müüa, kirjutas Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming. Tuntud investor Jim Rogers ütles hiljuti, et maandas kulla ja hõbeda hinnariski, kuid ei müünud väärismetalle.
Maailmas on endiselt keerulised ajad, aktsiaturud langevad ning kõik senist kriisi põhjustanud tegurid endiselt alles. Muudatused, mis tehakse, on põhiliselt kosmeetilised ega lahenda süsteemset kriisi. Selle taustal kerkib küsimus, milline osa on praeguses kriisis kullal. Kas see on turvasadam, tavaline tooraine või barbaarne relikt, nagu üks keskpankur kunagi mainis. Kui turvasadam, siis miks ta hind ei tõuse? Kui tooraine, siis miks peetakse teda eriliseks tooraineks, mille noteeringud on alti esiplaanil? Kui aga barbaarne relikt, siis miks hoiavad seda oma reservides enamus maailma keskpanku? Ja lõpuks kõige tähtsam küsimus - miks isegi kriisi ajal kriisis riigid seda müüma ei kipu?
Kulla puhul tuleb eelkõige teadvustada, et kuld, eriti füüsilisel kujul esinev, on ainuke finantsvara, mis asub väljaspool finantssüsteemi ja mille omamine on võimalik ilma panga vahenduseta. Kõigi ülejäänud finantsvarade puhul (isegi kinnisvara vajab omandisuhte üleminekul finantssüsteemi, kuid kuld mitte) on ühel või teisel moel mängus panga “karvane käsi” ning pangandussüsteemi kollapsi puhul oleks hävingute tekkimise võimalus väga suur. See on ka põhjuseks, miks kuld on 10 aastat järjest tõusnud ja miks pangandus mitte kunagi ei asu kulla advokaadiks ega hakka seda investeerimisvarana soovitama.
Samas on kuld ikkagi kauplemisobjekt nagu aktsiad ja võlakirjad ning kõigi kauplemisobjektide korral esineb kaks omadust. Esiteks trend – see on suund, kuhu hind liigub ja teiseks korrektsioonid ehk hinnalangused, mis ei muuda trendi, kuid on investorite jaoks paljude unetute ööde ja suitsidaalsete mõtete aluseks. Kulla hinna trend on olnud viimased 10 aastat ülespoole ja vaadates maailmas toimuvat, raha masstrükkimise suunas liikumist ja suure hüperinflatsiooni tekkimise tõenäosust, pole ühtegi argumenti, miks peaks kulla hinna trend muutuma vastupidiseks. Juhul, kui toimuks süsteemi suurpuhastus, massiline pankade pankrot ja riikide võlgade kustutamine, ning ka võimalik rahareform koos uue rahasüsteemi käivitamisega, muutuks ka kulla trend vastupidiseks, sest puuduks vajadus ennast ja oma vara finantssüsteemi eest kaitsta. Neid muutusi aga veel toimumas pole.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele