Ott Lumi: huvirühma ja otsustaja suhe peab olema teada

Reeglite kehtestamise teine oluline motivaator huvide esindajate poolelt seisneb selles, et nende tegevus oleks avalikkusele mõistetav ja aktsepteeritav. Täiesti põhjendamatu on huvirühmade hukkamõistmine selle pinnalt, et nad oma huve aktiivselt esindavad. Olen märganud, et need kes on oma huvide ajamisel „äpud“ ja seisukohtade argumenteerimise jänni jäävad, süüdistavad selles tegevuses osavamaid peentes manipulatsioonides. Kui ise vette hüpates põhja vajud, pole see selle süü, kes on ujuma õppinud.

Justiitsminister on otsustanud, et esmalt võiks proovida valdkonda reguleerida eneseregulatsiooni teel. Mina pooldan veidi julgema sammu astumist, võttes eeskuju Siim Kallase Brüsselis käivitatud registreerimise süsteemist. Nagu Kallas ütles: oli hea teada saada, kes esindas Brüsselis Gazpromi, kuigi otseselt see teadmine midagi päevapealt juurde ei andnud.  Selle Kallase mõtte võiks üle kanda ka Eestisse. Kui mina lobistina klientide asju ajan, siis on avalikkusel tegelikult hea teada, kelle nimel ma tegutsen, kuigi tõenäoliselt lõviosas pole see teadmine ülemäära huvipakkuv. Mitmete meie sektoris tegutsejate seas valitseb pelgus klientide avalikustamisel,  just lähtudes negatiivse summa mängu kartusest. „Mis saab, kui mina avalikustan, aga teised mitte?“ Mina selle pärast ülemäära ei põeks, sest kuskilt tuleb eestkoste kultuuri kehtestamisel alustada.