"Pankur esitab halba uudist heana"

Minuni jõudis see äratundmine üheksakümnendate lõpus Prantsusmaal elades ja õppides. INSEAD – kool, kus ma õppisin – on tõenäoliselt üks rahvusvahelisemaid maailmas. Kooli vastuvõtmisel jälgiti, et ühegi rahvuse (ka prantslaste) osakaal ei ületaks viiendikku üliõpilaste üldarvust. Õppeasutuse eesmärk oli anda tudengitele teadmised ja mõtteviis, mis võimaldaksid värskel lõpetajal alustada lühikese ajaga oma äri ükskõik millises maailmanurgas. Eesmärgi saavutamine eeldas teiste kultuuride suhtes teatud tundlikkuse kujundamist ning ka iseenda tundmaõppimist. Ma läksin Prantsusmaale õppima usus, et olen kosmopoliit, seal aga mõistsin, mida tähendab minu jaoks minu rahvus ja kodumaa.

INSEADis rahvusvahelist äri õppides sai mulle selgeks, et ka tänapäeva globaalses maailmas on ettevõtetel väga selgesti tajutav rahvus. Coca-Cola on eelkõige Ameerika ja Sony Jaapani ettevõte, kuigi nad on esindatud peaaegu kõikjal maailmas. Siinjuures ei pea ma silmas mitte niivõrd kaubamärke ja nendega seostuvaid väärtusi, vaid ettevõtte toimimise viise. Firma rahvus mõjutab selle käitumist. Ettevõtte strateegiat ja otsustusprotsesse mõjutab see ühiskond, kus firma juhid elavad ja töötavad, ning inimesed, keda nad tunnevad ja kellega iga päev suhtlevad. Ettevõtte rahvus ja koduturg (või strateegiline turg) ei ole üks ja seesama asi.

Kui välismaalased võtavad kohaliku ettevõtte üle, muutuvad tõenäoliselt aja jooksul ka sealsed otsustusprotsessid. Kui on head ajad, jääb võib-olla kohalik töökorraldus ja juhtkond paika ning midagi peale kaubamärgi ei muutu. Majandus on aga oma loomult tsükliline. Kui tulevad keerulisemad ajad, viiakse tähtsamad otsustusprotsessid ja ärifunktsioonid tegevuse tõhustamise sildi all peakontorisse. Peakontori ja ettevõtte seisukohalt ongi see õige. Sellega koos rändavad välja ka tähtsamad ja suuremat väärtust loovad töökohad.

Pankurid on aga rafineeritumad tegelased, kes on õppinud esitama halbu uudiseid positiivses võtmes. Kliendi jaoks mõjub ju rahustavalt, kui talle teatatakse, et nüüd on tema pangal rohkem kui saja-aastane ajalugu ja tema pensioniraha investeerivad maailma parimad spetsialistid.

Fondijuhina on minu esmane eesmärk saavutada fondiosaku väärtuse kasv. Leian, et oma juurte tunnetamine on vajalik selleks, et luua alus, millelt maailma vaadelda ja hinnata. Samuti tuleb kõike ümbritsevat avatud silmadega tundma õppida. Üleilmse turu kontseptsioon teoreetiliselt toimib, aga nagu suurema osa majandusteooriatega ikka, tuleb arvesse võtta, et tegelik elu on keerulisem ning inimestel ja ka ettevõttel on näiteks rahvus. Mõne Rootsi panga välja antud American Expressi kaardiga Coca-Colat ostes muutume küll globaalseteks tarbijateks, kuid ka maailmakodanikena peame arendama oma ühiskonda ja pakkuma teistele midagi omalt poolt.

Artikkel ilmus algselt LHV Foorumis..