Lepik: Kreekas võib võim minna äärmuslaste kätte

On arusaadav, et Kreeka inimesed on selle kõige peale vihased. Kellele meeldiks, kui hea elu ootamatult läbi saab? Kuid nad peaksid mõistma, et see hea elu oli kunstlik. Nüüd on käes reaalsus ja niipea paremaks ei lähe. Alati on kergem süüdistada teisi, seetõttu mässavad kreeklased tänavatel ja põletavad maju – ning süüdistavad üha rohkem sakslasi.

Teise maailmasõja kultuurilised haavad on mõistetavad, kuid täna on see siiski väga jabur. Saksamaa (koos muu Euroopaga) proovib kreeklasi krahhist päästa, kuid antisaksa sentiment läheb üha tugevamaks, üleeile võttis isegi Kreeka president sellise kriitika üles. Pigem võiksid vihased olla sakslased, sest nad peavad koos muu Euroopaga Kreeka vead kinni maksma. Vihastada võiksid ka portugallased ja iirlased, kes peavad laenud täies mahus tagasi maksma, samas kui lohakama Kreeka puhul ollakse valmis osa laene kustutama.

Vaadates asja majanduslikust aspektist, on Kreekal täna vaja jätkata majanduse ravimisega konkurentsivõime taastamiseks ja seda vähemalt järgmised 4–5 aastat. Kui lähtuda IMFi/ELi programmist, on see teostatav, kuid eeldab, et inimesed on valmis pikalt kannatama. Väga kahtlen, kas see on võimalik. Kui rahva kannatus katkeb, on võimalik äärmuslike jõudude saamine võimule ning koos sellega ka eurost loobumise otsus. Paraku on see ratsionaalselt vaadates tõenäolisem, kui see, et Kreeka suudab raske ravikuuri edukalt lõpuni viia.