ÄP: erakondade karistamatus peab lõppema

Osad ettevõtjad tunnistasid Äripäevale, et tegu ei ole eranditega, vaid pigem juurdunud skeemidega. Niisiis ei ole erakondade rahastamine maksumaksja raha eest täitnud oma peamist ülesannet. Kuid probleem ei kaoks ka uut süsteemi luues või endise süsteemi juurde, kus erakondi rahastasid ettevõtjad avalikult, naastes. Sest kitsaskohaks pole mitte rahastamissüsteem, vaid sisulise kontrolli puudumine. Üheks näiteks, et kuigi ellu on kutsutud erakondade rahastamise järelevalve komisjon, suutsid nad viimastel riigikogu valimistel „vahele võtta” vaid üksikkandidaat Leo Kunnase, kes eksis aruande koostamisel. Eksimus, mida suuremad erakonnad, kellel on piisavalt ressurssi, kunagi sisse ei lase. Samas seda, et sisulist kontrolli ei toimu ning formaalselt jälgitakse peamiselt, kas kõik ette nähtud dokumendid on esitatud, on möönnud ka komisjon tehes ettepaneku seadusemuudatuseks.

Kuum kartul. Kuid ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettepanekud seadusemuudatuseks on taaskord pigem formaalsed, puudutades peamiselt raamatupidamislikke arusaamatusi. Erakondade järelvalvet on veeretatud nagu kuuma kartulit ning lõpuks langes see komisjonile, kellel küll, vastupidiselt varasemaga kui riigikogu liikmed kontrollisid iseend, on ka erapooletuid liikmeid, kuid jätkuvalt on nõrgim osa volitused ja karistusmeetmed. Erakondade rahastamisvisioonide asemel, mida komisjon seni on peamiselt loonud, peaks komisjon suutma uurida ja juurida ebaseaduslikku rahastamist. Praegu puuduvad aga nii vahendid kui ka tahe ning uus komisjon käib vanaviisi oma eellase jälgedes.Muutusi on aga vaja, sest lootus, et Eesti poliitiline kultuur areneb kohta, kus rahvaesindajad teavad, kus on seaduslikud ja eetilised piirid, ei ole täitunud.

Autor: 1185-aripaev