Hugo Osula: Eestis on Euroopa parim bussiliiklus

Eesti on ainuke riik Euroopas, kus üleriigiline (mitte kohalik) bussiliiklus toimib ilma riigi toeta, ainult piletitulu baasil. Seejuures on  bussipiletid sama või isegi parema teenindustaseme juures Lääne-Euroopaga võrreldes odavad, bussivedajad teevad erinevatele elanikkonna gruppidele suuri soodustusi  või teenindavad lausa tasuta. Peab tõdema, et viimased kümnendid on Eesti ühistranspordi olulisima osa – bussiliikluse – eestvedajaks olnud ettevõtlikud ja vastutustundlikud ettevõtjad. Loodame, et see jääb pikaks ajaks nii.

Avalikkuse ees fantoomteemad. Viimasel ajal on meedias palju kõlapinda leidnud poliitikute pakutavad atraktiivsed megaprojektid, nagu Saaremaa sild, Rail Baltica kiirrong, Tallinna ühendterminal, Helsingi tunnel ning Tallinna–Tartu 2 + 2 kiirtee. See on loomulik, sest selliseid projekte on väga lihtne kommunikeerida, aga järjest enam tundub mulle, et fookus sisulistelt probleemidelt on hajunud.

Bussi- ja autoettevõtjaid ühendav Autoettevõtete Liit korraldas hiljuti oma liikmete, omavalitsuste esindajate ja avaliku elu tegelaste seas ühistranspordi SWOT-analüüsi. Tulemused prognoosisid ühistranspordi usaldusväärsuse olulist kahanemist reisija silmis, bussijuhtide madalaid palku ja massilist lahkumist tööle naaberriikidesse, liinivõrgu killustatust ja kahanevat efektiivsust. Tõsise probleemina nähti muidugi ka pikaajalise riigipoolse visiooni puudumist, mis teeb ettevõtjad teenuse pakkujatena ettevaatlikuks, investeeringud lühiajaliseks ja teenuse omahinna kõrgeks.

Kuidas muuta pikaajalised veoteenuse hanked reisijateveol selliseks, et hanke odavalt võitmisele ja hilisemale kulude optimeerimisele keskenduv teenusepakkuja pühenduks pikaajaliselt reisija rahulolule, müügitulu kasvule ning ühiskondliku väärtuse loomisele?

Me peame siin ka arvestama, et aastaid on võidupakkumistel bussijuhtide palgakulu osakaal võrreldes muude kuludega  olnud häbiväärselt väike. Siit ka nii mõnedki kurjad ja ebaviisakad roolikeerajad, kelle motiveerimine teenusepakkujaks on võimatu.

Rohkem julgust. Meie riik oma väiksuses on arusaadav ja protsessid lihtsasti juhitavad. Me ei pea kartma katsetada  ning eksperimenteerida, ainult suuri lollusi tuleb vältida. Kui on teadmised sellest, mida juhitakse, võib seda teha nii siseministeeriumi alluvuses kui ka maanteeameti koosseisus. Oluline pole mitte vorm, vaid sisu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasaegne ühine transport baseerub mõistlikul, üheselt mõistetaval regulatsioonil ja targal planeerimisel, sünergias suure hulga ettevõtjate initsiatiivi ning nutikusega. Kui see toetub teadmistele ja ühiselt aktsepteeritud väärtushinnangutele, siis on Eestis ilma sõiduautota reisimisega ka tulevikus kõik hästi.