Garantiimärk tagab kaitse

Õiguslikult nimetatakse selliseid kvaliteedi- ja tunnusmärke garantiimärkideks, mis kujutavad kaubamärgi eriliiki ning mille õiguslik kaitsmine on võimalik sarnaselt teiste kaubamärkidega nende registreerimisega kauba– ja teenindusmärkide registris. Olulise erisusena reeglipärasest kaubamärgist, mis annab selle omanikule ainuõiguse tema nimele registreeritud kaubamärgile, võib garantiimärki kasutada iga isik, kelle kaubal või teenusel on märgi põhikirjas ette nähtud tunnused ja kes maksab garantiimärgi omanikule tasu.

Rahvusvahelises praktikas on garantiimärkide registreerimine küllaltki tavapärane. Näiteks on registreeritud kaubamärgina kaitstud garantiimärk „KRAV“, mida kasutatakse Skandinaavias mahepõllumajanduses toodetavate kaupade tähistamiseks, ja garantiimärk „FSC“, mis seostub säästva arenguga metsamajandusproduktide kasutamisel.

Eestis pole garantiimärke haldavad organisatsioonid olnud märkide registreerimisel aktiivsed, mis kätkeb endas mitmeid probleeme. Ühelt poolt on registreerimata garantiimärgi korral raskendatud märgi looja ning haldaja poolt tasu sissenõudmine, kui garantiimärki kasutatakse küll kooskõlas põhikirja tingimustega, kuid ilma haldajaga sõlmitud lepinguta ja tasu maksmata.

Teisalt kujutab garantiimärgi registreerimata jätmine ka olulist maine ja usaldusväärsuse riski. Paratamatult võib tekkida olukord, kus garantiimärk saavutab turul hea kvaliteedimaine, mille kasutamisest kaupadel ja teenustel on seejärel huvitatud ka need ettevõtjad, kes ei suuda või ei suvatse teha investeeringuid märgi kasutamist eeldava tunnuse saavutamiseks. Säilitamaks ka sellises olukorras garantiimärgi suhtes kaubanduslikult väärtuslikku head mainet, tuleb astuda samme märgi mittenõuetekohase kasutamise lõpetamiseks. See on aga raskendatud olukorras, kus garantiimärk ei ole kaubamärgina registreeritud.

Nimelt tuleb garantiimärgi tingimusi rikkuva kasutamise lõpetamiseks esitada rikkuja vastu nõue. Kui garantiimärki kasutab palju isikuid ning garantiimärki haldav isik ei ole omanikuna registreeritud, tekib kohe küsimus, kes on õigustatud nõuet esitama. Seadusest tulenevalt võib lisaks kaubamärgiomanikule esitada õiguste kaitseks hagi ka õiguskaitse saanud garantiimärgi kasutaja, kui tal on selleks omaniku nõusolek. Ilma omaniku nõusolekuta võib garantiimärgi kasutaja hagi esitada vaid juhul, kui ta on esitanud nimetatud omanikule teate rikkumise kohta ja omanik pole ise mõistliku aja vältel hagi esitanud. Omaniku tuvastamine on registreerimata garantiimärgi puhul aga keeruline.

Lisaks tuleb registreerimata garantiimärgi mittenõuetekohase kasutuse lõpetamiseks tõendada, et garantiimärk on saavutanud üldtuntuse ja seega kaitse üldtuntud kaubamärgina, või on selle kasutamine rikkuja poolt vastuolus kõlvatu konkurentsi keeluga. Ka see võib kujuneda küllalt raskeks.

Registreeritud garantiimärgi omanikul on seevastu seaduse alusel õigus keelata kõigi märgiga identsete ja äravahetamiseni sarnaste tähiste kasutamine, mis ei vasta asjaomase garantiimärgi põhikirja tingimustele (nt mõne keskkonnasäästliku tootmisvõtte kasutamise nõudele). Selleks on registreeritud ja seega üheselt tuvastataval garantiimärgi omanikul või omaniku nõusolekul ka märgi õiguspärastel kasutajatel õigus esitada rikkuja vastu vastavsisuline hagi.

Seega soovitame garantiimärkide haldajatel kasutada seadusega antud võimalust garantiimärk registreerida ning saavutada seeläbi märgile kaubamärgile omane õiguskaitse. Kaubandusliku väärtusega tähiste loomine ja kasutamine kogub üha rohkem hoogu, mistõttu on targem märke koheselt kaitsta ja ennetada võimalikke rikkumisi ning nendega seotud kahjulikke tagajärgi.