Karu avab kaardid

Aasia võidukäik. Aga vaadakem faktidele otsa – Hiinas elab juba praegu rohkem dollarimiljonäre kui Euroopas, majandus kasvab metsiku hooga ning tõmbab kaasa ka ümberkaudsed maad. Jah, ka neil on majanduse ülekuumenemise märke näha, kuid erinevalt läänelikust majandusruumist on seal keskpank ja riik astunud samme, et olukord kontrolli alt ei väljuks. Ei maksa ka unustada, et tänu madalale asetatud latile peaks neil ka esimese suurema kriisini omajagu aega olema. Kui aga seal peaksid asjad kiiremini hapuks minema, siis see oleks alles tõeline proovikivi kogu maailma majandusele.

Mida me teeme täna. Jah, kindlasti on ühel päeval tulemas ka investeeringud täiesti uutele turgudele. Samas ei ole Olympicu pilk niivõrd suunatud Euroopasse, vaid pigem kasvavatele turgudele Aasias ja mujal. New Yorgi ülikooli majandusprofessor Nouriel Roubini – mees, kes ennustas ette nii kinnisvara- kui ka krediidikriisi – on öelnud, et liigne globaliseerumine ei too maailma majandusele head. Olen ka ise sellele palju mõelnud, kuid usun, et suhtudes piisava austuse ja arusaamisega rahvuslikesse eripäradesse, oleme võimelised edu saavutama mis tahes perspektiivsel turul. Selle ettevalmistamiseks värskendame strateegiat.Ettevõtte praegune eesmärk number üks on kindlustada oma turuosa ja stabiilne kasumlik tegutsemine nendes maades, kus oleme kohal. Nendel turgudel plaanime juba lähiajal avada ka uusi kasiinosid. Oleks lubamatu kättevõidetusse hooletult suhtuda, nagu oleks lubamatu hoida edasiseks arenguks kogutud raha ainult deposiidina või mängida negatiivset tulu pakkuval võlakirjaturul.

Miks kuld? Meie otsus paigutada osa vabadest vahenditest investeerimiskulda tekitas vastakaid arvamusi. Samas on kuld tänase päeva seisuga ainuke instrument, mis on keerulistes oludes vastu pidanud. Nii on see olnud alati, kui pabervarad on oma väärtust kaotanud. Olukorras, kus reaal­intress on negatiivne ning inflatsioon panga­deposiidist kõrgem, on kuld olnud alati üks väheseid investeeringuid, mis vastu peab.Enamik suurte riikide keskpankasid on viimastel aastatel kulla osakaalu oma reservides suurendanud. Eriti markantselt paistavad silma Hiina ja Venemaa, kes on ostnud oma reservidesse tuhandeid tonne ning lubanud seda jätkata, et väärtust kaotava dollari hegemooniale vastu seista. Selle aasta kolme kvartaliga on keskpangad ja valitsused ostnud kulda juurde 203,5 tonni. Ainuüksi teises kvartalis osteti juurde 69,4 tonni, mis on neli korda rohkem kui mullu.Septembris teatas Venemaa keskpank, et plaanib aasta perspektiivis osta 51 tonni ja kokku 100 tonni kulda. Hiina keskpank teatas samas otsusest osta 20–30 tonni igal kuul järgmise paari-kolme aasta vältel. Bloombergi kinnitusel paigutas ka maailma üks suuremaid pensionifonde TheUniversity of Texas InvestmentManagementCo selle aasta alguses oma 20 miljardi dollari suurustest varadest 5% kulda. Kulla hinnaks prognoosib UBS lähemal aastal  2000–2350 ja Julius Baer 2000–2300 dollarit unts. Kui veel Bernanke otsustab USAs uue stimuleerimispaketi 3EQ mahuga 2 triljonit dollarit välja lasta, võib ainult ette kujutada, mis juhtub kulla hinnaga.Mul ei ole mingit soovi ega huvi teha reklaami investeerimiskulla pakkujatele, kuid selles valguses tundub meile mõistlik maandada vabade vahendite riske osaliselt kulla kaudu. See on olnud seni kasumlik otsus ning riskid teoreetilise hinnalanguse vastu oleme maandanud “stop loss limit” lepingu kaudu. Keskpangad ei ole spekulandid ning seda ei ole ka Olympic, kuigi meie võetud positsioon võib olla lühem kui nende oma. Samas oleme viimasest kriisist saanud korraliku õppetunni ega taha suunata vabu vahendeid strateegilistesse investeeringutesse, mille perspektiivis me ei saa kindlad olla. Just vastutustundetu investeerimine oleks tänastes oludes kõige selgem käitumine aktsionäride huvide vastu.Ükskõik, kas räägime poliitikast, trendidest maailma majanduses, Olympicu tänase päeva efektiivsusest või hoopis homsetest arengukavadest, on meie tegelik missioon pakkuda inimestele (kasiino)elamusi.