• OMX Baltic0,04%307,88
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,08%1 448,65
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,95%10 339,2
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,32
  • OMX Baltic0,04%307,88
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,08%1 448,65
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,95%10 339,2
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,32
Äripäev arvab tänases juhtkirjas, et IMFi nõuanded tuleks kenasti ära kuulata ja läbi analüüsida.
Tänane Äripäev kirjutab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) värskest raportist ning ettepanekuist, mida Eesti lähitulevikus arvestada võiks. IMFi põhilised soovitused oleks järgmised: Eesti peaks eelarvekulutusi jälgima, kaaluma neile lae seadmist ning olema kindel, et kui läheb oodatust halvemini, suudetakse eelarvepuudujääki kontrolli all hoida. Eesti peaks piirama heitkvoodi müügist tulenevat stimuleerivat mõju eelarvele. Ning, et Eesti ei peaks kiirustama 4,2protsendilise töötuskindlustusmakse määra langetamisega, kuigi töötukassa reservid on kasvanud kiiresti ja ületavad selgelt kriisieelset taset. Seega - kogugem varusid, kulutagem ettevaatlikult.
Äripäev arvab, et IMFi nõuanded tuleks kenasti ära kuulata ja läbi analüüsida, kuid mitte pimesi järgida. Kasvõi juba seepärast, et IMF lähtub soovituste jagamisel rahandusteooriaist, mis põhinevad suurte riikide kogemustel. Eesti on aga väike, avatud majanduse ja kiire reageerimisega. See tähendab, et me võime siiski proovida probleemidele teisiti läheneda. Kas ettevõtte tulumaks oleks kaotatud, kui me oleksime suur riik ning lähtuksime rangelt konservatiivseist teooriaist? Ja krooni tulekul soovitas IMF meil näiteks enne krooni kasutusele võtmist veel vaheraha kasutada. Meie läksime otse kroonile. 2004. aastal soovitas meil ERM-2ga liitumise asemel krooni kursi vabaks lasta. Me ei kuulanud. "IMFi soovitused tuleb läbi analüüsida ning rakendada neid, mis on kasulikud. Mis ei sobi, nende üle võib vaielda ja püüda oma seisukohta läbi suruda," on öelnud endine Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg.
Teiseks. Viimased tosin aastat on IMF soovitanud Eestil senisest rangemat eelarvepoliitikat ajada, makse ja aktsiise tõsta. Viimati mullu sügisel. Nõuannete mittekuulamisest hoolimata pole meil täna näiteks Kreekaga suurt midagi ühist. Ju see eelarvepoliitika siis ikka väga lodev polnud.
Kolmandaks. IMFgi pole ilmeksimatu, näiteks ennustas IMFi raport 2007. aastal näiteks kuni aastani 2011 pidevat ja korralikku majanduskasvu. "On arusaadav, et IMF pole jumal ja  võib kaugelt vaadates eksida nii hinnangutes kui faktideski," tõdes kultuurileht Sirp tänavu märtsis.
Ja neljandaks, lihtsast koolipoisi loogikast lähtuvalt - kuna me oleme juba nii mõnelgi korral IMFi nõuandele risti vastupidiselt toiminud ning see on meile edu toonud, peaksime edaspidigi seda joont hoidma! Naljaga pooleks muidugi.
Täna soovitab IMF meil taas ranget eelarvepoliitikat hoida ning riigi tulusid suurendada, mitte vähendada. Kuid võtame või sellesama töötuskindlustusmakse. Oma olemuselt on see täna lihtsalt üks maks teiste seas - riik kogub ja riik kasutab, ei mingeid otseseid seoseid töötusega. Ja, et puhtformaalselt pole tegemist maksuga, saavad ignorantsemad poliitikud rääkida ka me madalast maksukoormusest.
Teeme vastupidi! Kuid Äripäev on arvamusel, et iga samm, kasvõi imepisikenegi, tööjõu maksukoormuse alandamise suunas annaks me riigi, majanduse, rahva heaolu parandamisse hädavajaliku tõuke. Vähem makse, rohkem töökohti, suurenev tarbimine, kasvav majandus ja kasvavad riigi tulud on ju suhteliselt loogiline jada, miks mitte siis töötuskindlustusmakse alandamisest alustada?
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Arvamused
  • 20.12.11, 07:47
Eelarve-eesmärgid saavutab riik sisuliselt, mitte skeemitades
Hiljutine Äripäeva arvamusartikkel („Eesti riigieelarve tasakaal sünnib skeemitades“) kritiseeris Eesti riigirahandust ja sealhulgas eelarve-eesmärkide saavutamist. Samas jäi käsitlus ühepoolseks ning toodud paralleelid Kreekaga olid suisa kohatud, kirjutab rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven Kirsipuu.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele