IMFi nõu, teadmiseks võtta, enne tarvitamist läbi mõelda

Tänane Äripäev kirjutab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) värskest raportist ning ettepanekuist, mida Eesti lähitulevikus arvestada võiks. IMFi põhilised soovitused oleks järgmised: Eesti peaks eelarvekulutusi jälgima, kaaluma neile lae seadmist ning olema kindel, et kui läheb oodatust halvemini, suudetakse eelarvepuudujääki kontrolli all hoida. Eesti peaks piirama heitkvoodi müügist tulenevat stimuleerivat mõju eelarvele. Ning, et Eesti ei peaks kiirustama 4,2protsendilise töötuskindlustusmakse määra langetamisega, kuigi töötukassa reservid on kasvanud kiiresti ja ületavad selgelt kriisieelset taset. Seega - kogugem varusid, kulutagem ettevaatlikult.

Äripäev arvab, et IMFi nõuanded tuleks kenasti ära kuulata ja läbi analüüsida, kuid mitte pimesi järgida. Kasvõi juba seepärast, et IMF lähtub soovituste jagamisel rahandusteooriaist, mis põhinevad suurte riikide kogemustel. Eesti on aga väike, avatud majanduse ja kiire reageerimisega. See tähendab, et me võime siiski proovida probleemidele teisiti läheneda. Kas ettevõtte tulumaks oleks kaotatud, kui me oleksime suur riik ning lähtuksime rangelt konservatiivseist teooriaist? Ja krooni tulekul soovitas IMF meil näiteks enne krooni kasutusele võtmist veel vaheraha kasutada. Meie läksime otse kroonile. 2004. aastal soovitas meil ERM-2ga liitumise asemel krooni kursi vabaks lasta. Me ei kuulanud. "IMFi soovitused tuleb läbi analüüsida ning rakendada neid, mis on kasulikud. Mis ei sobi, nende üle võib vaielda ja püüda oma seisukohta läbi suruda," on öelnud endine Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg.

Teiseks. Viimased tosin aastat on IMF soovitanud Eestil senisest rangemat eelarvepoliitikat ajada, makse ja aktsiise tõsta. Viimati mullu sügisel. Nõuannete mittekuulamisest hoolimata pole meil täna näiteks Kreekaga suurt midagi ühist. Ju see eelarvepoliitika siis ikka väga lodev polnud.