Sutt: maailmamajandus teelahkmel

Sedapuhku ei ole hädaorg Balti riigid või kesk- ja ida-Euroopa. Kreenis riigirahandus ähvardab eelkõige arenenud majandusega riike ja seeläbi kogu maailmamajandust. Finantsturud on närvilised ja heitlikud, sest majanduse elavdamise meetmetele järgnema pidanud uus kasvutsükkel ei ole loodetud kujul hoogu võtnud. Vastupidi, riikide võlakoorem on kasvanud ning tarbijate ja ettevõtete kindlustunne langeb. Tööpuudus on häirivalt kõrge väga paljudes riikides, luues soodsa pinna protektsionismiks ja enesesse tõmbumiseks ning äärmuslike vaadete levikuks.

Turgude ja analüütikute mure euroala riikide, USA, Jaapani või Suurbritannia riigirahanduse pärast on arusaadav ja põhjendatud. Teame, et Balti riikide edu tugineb ikkagi tõsiasjal, et langetati valusaid ent vajalikke otsuseid ka riigirahanduse kohandamiseks muutunud oludele. Kindlasti ei olnud kõik valikud ideaalsed ja kannatusi saanuks enam pehmendada, ent kriis nõuab kiireid ja julgeid valikuid. Seetõttu tuleb tänases ebakindlas maailmamajanduse konjunktuuris toetada pragmaatilisi lahendusi, mis on tugeval majandusteoreetilisel alusel ning poliitiliselt teostatavad. Sageli ei ole need valikud mitte väga hea ja hea, vaid hea ja halva, või halva ja väga halva vahel. Kuid see on tänane reaalsus.

Head projektid peavad saama rahastatud