Uurimisorganite viitsimatus soosib skeemitajaid

Tolmats pöördus prokuratuuri ning sai taas eitava vastuse – tegemist on tsiviilasjaga, pöörduge kohtusse. Tolmats pöördus kohtusse ning sai õiguse – ringkonnakohtu arvates peaks politsei siiski kriminaalasja algatama. Kesner on aga juba koos elukaaslasega asunud neile kuuluvat kinnisvara „müüma“ – süüdi mõistmisel poleks neilt võtta enam midagi. Ning mis veelgi põnevam, politsei uurib aastakese, kogub viie köite jagu materjale, viib kriminaalasja prokuratuuri ning sealt tuleb taas teade – tegemist on tsiviilasjaga. Tolmats pöördub taas ringkonnakohtusse, kes kohustab prokuratuuri kriminaalasja jätkama. Kuid tänaseks on väidetava pettuse toimepanemisest viis aastat täis saanud ning kuna kahtlustatavatena on üle kuulatud ainult Kesner ja tema elukaaslane, siis pettuse kahtluse osas aegumise tõttu kahtlustatavate ring enam ei laiene. Ning isikud, kes Tolmatsi sõnul pea kogu raha oma kasutusse said, pääsevad puhta nahaga. Ometi ütlevad kaks ringkonnakohtu määrust, mis kriminaalmenetluse alustamise ja jätkamise kohustamiseks on tehtud, selgelt, et tuleb välja uurida kogu isikute ring, kes pettusega seotud on.

Jah, kindlasti leidub neidki, kes hakkavad rääkima, et ega see Tolmatsi raha väga puhas polnudki. Kuid see pole ju oluline. Oluline on, et üks isik usaldas teisi ning jäi rahast lihtlabaselt ilma.

On muidugi ka teine variant – skeemitajad on uurijatest lihtsalt peajagu üle. Et skeemid on nii keerulised, et uurijad lihtsalt ei suuda neid lahti harutada. Muidugi, on ka kolmas variant, kuid sellele ei tihka me isegi mõelda mitte. Ja võta nüüd siis kinni, mis halvem – kas see, kui riik on laisk, loll, või äraostetav?

Autor: 1185-aripaev