Rongiliikluse raiskav eelistamine

Sesoonsus võtab valikuid vähemaks. Nagu lennuliikluse puhulgi, teeb bussiliiklust atraktiivsemaks võimalikult lai sihtkohtade valik. Kuid uute liinide avamist piirab peamiselt reisijate arvu stabiilsus, mille kõrval on teine peamine piiraja ühistranspordiseadus. See ei võimalda üldjuhul uusi liine avada ka siis, kui huvi on – st uusi liine saab avada, aga sinna, kus keegi ei sõida. Ja sinna, kuhu oleks mõtet avada, ei luba seadus konkurentsi tekitada. Mõnel suvekuul on tõesti kindlatel suundadel ja liinidel (näiteks Saaremaa) bussid isegi liiga täis, kuid talvekuudel sageli liiga tühjad.

Bussiliikluse korraldamisel on ka riigil väga oluline roll. Üks esimesi ettevõtmisi uuel riigikogul peaks olema ühistranspordiseaduse ülevaatamine. Sest ka bussiliikluses kommertsvedudel peaks olema võimalus normaalsele konkurentsile. Teine suur probleem on must äri: kui tegeldaks otsustavalt tellimusveo turu järelvalvega “mustade vedajate” kõrvaldamiseks, annaks see ausatele vedajatele võimaluse teenust arendada ning tõsta bussiliikluse kvaliteeti.

Et hanked muutuks läbipaistvamaks ja löögile pääseks lisaks hinnale ka kvaliteet, tuleks lahendada ka mitmed probleemid, mis on seotud avaliku liiniveoga. Sellega seoses ootame pikisilmi muudatusi riigihangete seaduses, hankedokumentide standardeis ning avaliku teenindamise lepingu standardites.

Lisaks pitsitab praegu, ja mitte ainult autojuhte, vaid ka bussifirmasid, kõrge kütusehind. Kuigi Võrumaa kuplite vahel ringi vurades on ehk kummaline mõelda, et bussipileti hinda tõstab Muammar Gaddafi ja Liibüa sõda, on seos otsemast otsesem. Siiski on bussipilet reeglina soodsam kui sõita vähese arvu inimestega autoga.

Võimalik Bussipiletite hinnatõusu oht on paratamatu nii kaua, kui kütusehinnad tõusevad ja on praegustes kõrgustes. Samas, mingil hetkel tulevad nad jälle võib-olla alla.