- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,31%941,82
- OMX Tallinn−0,02%2 147,3
- OMX Vilnius0,08%1 507,83
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,18%10 835,74
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,31%941,82
- OMX Tallinn−0,02%2 147,3
- OMX Vilnius0,08%1 507,83
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,18%10 835,74
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksusüsteem muudab Eesti vaba raha paradiisiks
Äripäeva tänane luubilugu räägib Eesti ettevõtete pangakontodel seisvatest sadadest miljonitest eurodest, miljarditest kroonidest, mis oma omanikule tulu ei too.
Äripäeval on nende ettevõtete üle siiralt hea meel, meil on rõõm tõdeda, et mitte kõik ettevõtted ei võtnud liigselt riske ega äga täna hiigellaenude koorma all. Nemad võivad tulevikku helgetes toonides ette kujutada.
Cash is trash? Kuid teisalt – kui vanasti ütles kõnekäänd, et raha on kuningas (cash is king), siis täna räägitakse juba, et raha on rämps (cash is trash). Ja tõsi ta on – pangakontol niisama oma elu elav raha ju ei kasva, ta ei too omanikule mingitki tulu. Veelgi enam – raha väärtus kahaneb iga päevaga, ainuüksi inflatsioon ampsab pajast iga päev kenakese suutäie, muudest teguritest rääkimata. Seega, sellest aspektist vaadatuna julgeks Äripäev küll soovitada – ettevõtjad, otsige oma rahale enam kasvuvõimalusi. Eriti kasulik oleks, kui te leiaks need kasvuvõimalused siitsamast Maarjamaalt, looks siin töökohti ja aitaks kogu me majandusel kasvama hakata.
Cash is king? Samas on ka selge, et likviidsete varade- ja rahavarud aitasid Eesti ettevõtetel üleilmse majanduskriisi hoopis kergemalt läbi põdeda. Palju vaba raha tekkis Eesti ettevõtetele aga meil sajandivahetusel kehtima hakanud maksusüsteemist, mis kasumit selle tekkimise asemel dividendidena väljavõtmise hetkel maksustama hakkas.
Täie kindlusega võime täna väita, et just Eesti maksukeskkond ja seadusandlus aitas siinseil ettevõtetel kriisi mõneti muretumalt üle elada. Sest kui ettevõte ei pea meil riigile maksma tulumaksu mitte kasumi tekkimise hetkel, vaid alles raha välja võttes, kogusid väga paljud ettevõtted endile varusid. Või ei kogunudki, vaid lihtsalt jätsid kasumi välja võtmata, kui sellele mingit konkreetset investeerimisplaani polnud. Ja see aitaski majanduse kukkudes tulevikule muretumalt vaadata – alati sai nö keldrist minna raha juurde tooma.
Siinkohal tahaks kindlasti Eesti maksukeskkonda veelgi enam kiita, sest see meelitab siia raha juurde. Alles eelmise aasta lõpul kirjutasime, et Norra naftakontsern Statoil toob just tänu me soodsale maksukeskkonnale siia oma finantskeskuse, tuues ühtlasi siia 4,2 miljardit krooni, mida siis siitkaudu investeerima hakatakse.
Tänases artiklis kirjutame leedukaist, Maxima keti omanikest, kes tõid maksuriskide hajutamiseks Eestisse 1,3 miljardit krooni, sest Leedu maksukeskkond on „ettearvamatu“. Samuti räägib artikkel ühest soomlasest, kes Rootsis asunud mööblipoed maha müüs ja saadud enam kui sajakonna miljoni krooniga Eestisse kolis. Tõeline vaba raha paradiis!
Niisiis, Äripäeva arvates tootis Eesti maksukeskkond rahamägesid, mida sai kriisi ajal kenasti puhvrina kasutada ning mida nüüd võiks parema tuleviku nimel uuesti pööritama hakata.
Trash is king? Kuid jah, kindlasti ei maksa ka uisapäisa ja kellegi mesimagusa jutu või imekauni prospekti peale investeerima tormata – mäletame ju kõik veel lubatud pudrumägesid Aserbaidžaanis ja Bulgaarias…
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Loe, kes on need ettevõtjad, kelle firma(de) varade hulgas olid kriisi ajal au sees likviidsed vahendid nagu raha ja/või lühiajalised finantsinvesteeringud.
Tuntud autoportaali Auto24 maha müünud noored ärimehed Marko Milius ja Elmo Sarapuu hoidsid teenitud sadakond miljonit krooni paar aastat hoiustel, kuid nüüd on nende sõnul käes kauaoodatud aeg investeerida.
Kinnisvaraärimees Madis Habakuk on enda suurosalusega Estonian Business School Groupi kontol juba mitmendat aastat hoidmas suurusjärgus paarsada miljonit krooni (13 miljonit eurot) vaba raha ja on valmis seda perspektiivikatesse pooleli jäänud arendustesse paigutama.
Tarkusetera cash is king tõusis kriisi ajal ausse, kuid on oht, et cash'ist saab trash, kui liiga pikalt rahasse istuma jääda.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele