Riik tahab ideed ilma rahata

Reklaamivaldkonna riigihangetest kumab sageli läbi tellija pealiskaudsus. Hangete korraldajad võtavad protsessi kui võrdlevate hinnapakkumise koostamist. Tegelikult tuleb välja pakkuda detailne kampaania, alustades ideest kuni teostuse ja maksumuseni. Selline põhjalikkus nõuab energiat, aega ja rahalist kulu, mis kaotuse korral osutub tasuta tööks. Reklaamiagentuuride hiljutine ümarlaud leidis üksmeelselt, et ideed ja konkreetset nägemust küsitakse, ilma et see kompenseeritud saaks.

Ideel aga on reklaamimaailmas kõige suurem väärtus. Kui kampaaniate vormilised lahendused on autorikaitseobjekt, siis praeguse seisuga ideelahendustel see väärtus puudub.

Jana Koppel agentuurist DDB netis ümarlaual, et praegune süsteem raiskab inimressurssi. Majanduse hetkeseis on sundinud meiegi sektorit oma tööprotsesse oluliselt efektiivsemaks muutma, mis on aga keeruline, kui mitmel inimesel tuleb 2-3 nädala jooksul teha tööd, mille eest tasu ei tule. Lisaksin, et tihtipeale muudab see mitmel väikeettevõttel hankekonkurssidel osalemise pea võimatuks, sest ressurssi, mida mahukas eeltöö nõuab, ei ole kusagilt võtta, ja nii on agentuurid paratamatult ebavõrdses olukorras.

On teisigi aspekte, mida riigihankeolukord küsimärgi alla lubab seada. Võtame või juhtumid, kus pakkuja, kel on eelnev hankekogemus sama tellijaga, on taustinfo omamise tõttu pea alati eelisseisundis. Või siis olukorrad, kus tellija oleks justkui juba eelnevalt ära otsustanud, millise firmaga koostööd teha, ja seab siis hanketingimused sellele sobivaiks.

Veelgi olulisem - tihti puuduvad konkurssidel üheselt mõistetavad hindamiskriteeriumid. Kuigi hindamine kui selline on alati subjektiivne nähtus, peaks konkursi korraldaja kohus olema subjektiivsuse astet vähendada. Hiljutisel "Tere, Euro" kampaania hankel erinesid pakkumused nii sisulises mahus kui ka maksumuses 15-20 korda. Kui aga pakkumused ei ole võrreldavad, ei saa rääkida hanke läbipaistvusest ega kontrollitavusest.

Sageli ei saa pakkujad ka piisavat tagasisidet hindamistulemuste kohta: mille alusel võitja valiti, miks on hinnatud üht- või teistmoodi. Hangete tulemused peaksid olema põhjendatud ja avalikud.

ERALi ümarlaual tõime kriitika kõrval välja ettepanekuid, kuidas rahulolematust tekitavat olukorda leevendada. Näiteks, korraldada hankeid mitmeetapiliselt - kõigepealt preemiatega määratletud ideekonkurss, seejärel põhjalikum teostuse konkurss väljavalitud loovlahendusele. Teiseks oluliseks eelduseks hea hankekonkursi korraldamisel peame tellija põhjalikku eeltööd. Hindamiskriteeriumid peaksid olema selged ja üheselt arusaadavad, esitatud tööd mõõdetavad ja võrreldavad. Kitsam määratlus, mis tüüpi ettevõtetega soovitakse koostööd teha; selge ülesandepüstitus ja konkreetsed mõõtmiskriteeriumid muudavad hindamise lihtsamaks tellijale endalegi.

Nii konkursi ettevalmistus- kui ka hindamisfaasis soovitame kaasata õppejõude, meedia esindajaid, reklaamispetsialiste, erialaliidu liikmeid, kes aitaksid kirja panna ülesande püstituse, kokku panna lähteinfo ning valida välja toimivaim ideelahendus. See tagaks kiiremad, lihtsamad ja pädevamad hanked. Oluline on kliendi ja agentuuride koostöö, sest loovtöö hange ei ole kirjaklambrite ostmine.