- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 2251,32%66 187,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,06
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 2251,32%66 187,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ARVAMUS: Kunagi saab ka Ansipist ekspeaminister
Meie idanaabri poliitikat ja diplomaatiat on tihti nimetatud bütsantslikuks ja selle üheks komponendiks on kord põlu alla pandu suurejooneline tögamine.
Äsjased presidendivalimised Ukrainas andsid võimaluse teha seda president Juschenko suhtes ja …tehtigi. Vahendiks osutus Venemaa uus suursaadik Ukrainas Zurabov, kes määrati ametisse veel mullu ja keda nähti küll Medvedevi, küll Putini juures Moskvas, ent Kiievisse ta ei sõitnud. Sest Kremli peremeestele oli Juschenko …out.
Ukraina presidenti ei kuulutatud persona non grataks, nagu see sündis korduvalt Georgia president Saakashviliga, ent Juschenkot lihtsalt ignoreeriti ja anti avalikult märku, et asju aetakse uue isikuga samal ametipostil.
17. jaanuaril toimunud Ukraina presidendivalimiste esimeses voorus sai ametisolev president kõigest 5% häältest ehk viienda valimistulemuse. Kaks päeva hiljem anti Zurabovile ametlikult korraldus minna, kaheksa päeva hiljem jõudis ta Kiievi ja kuna eelnevalt oli lahti lastud kõlakas, et tema volikirjal olla tühi koht, näitas suursaadik igale telekaamerale kirja „Ukraina president Juschenkole…”
Mehele, kes küll oli veel president, kuid kaotanud president. Ametlikul Kiievil ei jäänud muud üle, kui mängida diplomaatiline protokoll läbi sääraselt, et Zurabov esitas oma volikirjad juba president Janukovitsile 2. märtsil.
Kolm päeva hiljem oli Janukovits Moskvas ja president Medvedevi suust lipsas üsna krõbe väljend Venemaa-Ukraina suhete kohta viimasel viiel aastal – „loodetavasti sai must triip (chornaja polosa) meie suhetes läbi…”
Siinkohal tasub mõelda, et kui Kreml lubab endale niisugust suhtumist suhtlemises suurriigi Ukrainaga, siis mida peavad ootama Venemaa väiksemad naabrid, kellede juhid on ühel või teisel põhjusel sattunud Kremlile ebameeldivate isikute nimekirja.
Nende hulgas on paraku ka Andrus Ansip, keda tema Venemaa kolleeg Vladimir Putin Helsingis kohe kuidagi tunda ei tahtnud, nagu telepilt poolteist kuud tagasi kinnitas.
Meeldib see või mitte, kuid Ansip on probleemiks Eesti-Venemaa suhetes. Erinevalt Tiit Vähist, Enn Veskimäest ja ülejäänud „Vene parteist” Eestis julgen ma siinkohal öelda, et Ansipist saab kindlasti (kunagi) ekspeaminister, ent probleemiks jääb üks tema ametipostidest, millele me ise oleme aastaid omaenda valearvestusest johtuvat otsust täites ikka uusi ja uusi mehi pannud. Ka Ansipit ja … tulutult!?
Kuna Läti ja Venemaa, Leedu ja Venemaa ikkagi suhtlevad, siis tasub ka süüvida – mis tasemel. Nagu teada, kutsus Leedu president Grybauskaite oma Venemaa kolleegi Leedu taasiseseisvumise 20. aastapäeva pidustustele.
Medvedev tänas, loobus sõidust ja saatis ennast esindama transpordiminister Igor Levitini, kes on ühtlasi Venemaa-Leedu valitsustevahelise komisjoni Moskva-poolne kaasesimees. Just samasuguse komisjoni raames on viimastel aastatel toimunud ka Läti-Venemaa suhtlemine.
Nende komisjonide eeskujuks oli 1993.a. Vancouveris loodud USA-Venemaa valitsustevaheline komisjon, mida hakkasid kaasesimeestena juhtima USA asepresident ja Venemaa peaminister.
Hetkel kuum
Kui 1995.a. loodi Läti-Venemaa ja 1996.a. Leedu-Venemaa VVK-d, siis pandi kaasesimeesteks mõlemalt poolt ministrid. Septembris 1997 Vilniuses toimunud president Lennart Meri (kellele peaminister Siimann oli andnud erivolitused) ja Venemaa peaministri Viktor Chernomyrdini kohtumisel otsustati luua ka Eesti-Venemaa valitsustevaheline komisjon, kuid nii, et Eesti poolt on selle kaasesimeheks peaminister ja Venemaa poolt asepeaminister.
Tol hetkel oli Eesti kutsutud liitumiskõnelustele Euroopa Liiduga, Läti-Leedu mitte ja soov naabritest kõrgemat poliitikat teha oli ilmne. Paraku ei soovitud ka valitsustevahelise komisjoni statuuti kinnitades mõista, et peaminister tähendab kogu komisjoni politiseerimist elik – kui Moskvale ei meeldi Eesti peaminister või tema poliitika, siis komisjoni polegi!
Just nii on suures laastus läinudki – Eesti-Venemaa valitsustevahelises komisjonis on kirjas vaid üks täiskohtumine (M. Siimann-V.Matvijenko 1998) ja kümned kuluaarilood sellest, kuidas Moskva ei tahtnud kohtuda peaministrite Laari, Partsi ja nüüd ka Ansipiga.
Ehk alustaks sellest, et pakuks Eesti-Venemaa valitsustevahelise komisjoni statuudi muutmist lahutamaks poliitikat majandusest/kaubandusest/ärist!?
Teistel ju tippude isiklikest suhetest hoolimata allpool midagi ju ikka käib.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele