Kas homme ärkame telgis?

Õige samm selle toetuseks on tulumaksu seaduse muutmine, mida riigikogu praegu arutab. See muudatus vabastab tulumaksust väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud tulu. Kiiduväärne, et ametnikud ja poliitikud on üle saanud mõnest selle seadusega seotud hirmust ning uues variandis on laiendatud investeerimisvõimalusi nii toodete kui ka piirkondade osas. See suurendab inimeste valikuvabadust ning paindlikkust igaühe riskijulgusele ja teadlikkusele sobivate investeerimis- ja säästmisvõimaluste valimisel.

Seaduse positiivse mõju suurendamiseks tuleb lihtsustada selle rakendamist ja loobuda investeerimiskontost. Juba praegu liigub info väga hästi pankade, väärtpaberikeskuse ja maksuameti vahel. Eesti-väliste investeerimistulude puhul kehtib aga inimestel tulude tõestamise kohustus tuludeklaratsiooni kaudu. Miks ei võikski see nii jääda? Inimestele pandav kohustus avada eraldi investeerimiskontosid ning maksuametile langev koormus erinevate kontode konsolideerimisega on ebaratsionaalsed.

Tänavu esitati esimese 48 tunni jooksul üle 200 000 tuludeklaratsiooni, sest süsteem on lihtne, info liikumine hea ja valdav osa inimesi ausad. Sama lähenemist tuleb kasutada ka investeerimistulude maksustamisel, ilma uut süsteemi loomata.

Tuleviku kindlustamiseks ja majanduse elavdamiseks on võimalik ka ise ettevõtlusega tegelda. Tihti peljatakse ettevõtjaks hakkamist, kuna aruandlus riigile on väga keerukas ja kulukas.

Ettevõtlusega seotud bürokraatia lihtsustamisest on palju räägitud. Üks võimalus on FIEdele loamaksu kehtestamine, kus väiksema käibega FIEd tasuksid fikseeritud suurusega maksu ja rohkem kuludega seotud aruandlust nad esitama ei pea.

Idee on mõnda aega ringelnud, selle kiire elluviimine suurendab kindlasti ettevõtlike inimeste valmisolekut endale, ehk ka teistele tööandjaks hakata. Väheneks tööpuudus ja laieneks majanduse kasvuväljavaated.

Ka Eestis räägitakse järjest enam kodulaenuga hätta sattunud inimestest, kes on kaotanud töö ning kellel pole sääste. Uus maksuraamistik pole imerohi, kuid see aitab järgmisi kriise (aga neid tuleb lähikümnendeil kindlasti veel) pehmendada ja telkimise hoida vabatahtliku meelelahutusena. Mida rohkem on riigis endaga ise hakkama saavaid kodanikke, seda kasulikum kõigile.