Eestlane omanimelise konjakiga

„Paljud suured asjad juhtuvad kokkusattumuste ja juhuste tõttu, nii ka selle looga – üks juhus viis teiseni,“ kirjeldab Laanet koostöö algust Maxime Trijoli konjakimajaga. Alkoholi maaletoomisega alustas ta Eestis 1996. aastal. Seeläbi tuttavaks saanud siinne Prantsuse majandusatašee Philippe Bravard saatis Laanetile teiste äripartnerit otsivate firmade seas ka Trijoli konjakimaja brošüüri, misjärel helistas Laanet perefirma juhile Jean-Jacques Trijolile.

Lõppkokkuvõttes sai määravaks pudeli sisu, kuna Trijoli madalama kvaliteediklassiga konjak tundus Laanetile palju parem konkureeriva tootja kõrgeklassilisest konjakist. „Otsus oli seega puhtemotsionaalne, mitte niivõrd Exceli tabelist välja arvutatud marginaalidega,“ meenutab ta.

Poole aastaga kuue aasta müük

Esmajoones sai koostöö alguse Trijoli konjaki impordist Eestisse. „Mulle anti ette numbrid, et esimesel aastal tuleks müüa teatud kogus pudeleid, teisel aastal niipalju ja edasi tõusvas joones. Mul aga õnnestus müüa Eestis juba esimese poole aastaga number, mis oli lepingus ette nähtud kuuendal aastal müügiks,“ avab Laanet eduloo tagamaid.

Ei läinud palju aega, kui Trijol ja Laanet kohtusid esmakordselt ühel messil. „Laual, mille taga istusime, oli Euroopa kaart ning Trijol ütles, et Kaido, mis sa arvad, kas võtaksid selle endale piirkonnaks. Otseselt ei nimetanudki, et mis ja kus täpsemalt,“ kirjeldab ta üllatusena tulnud palkamist.

Ja kuigi Laanet alguses pisut kahtles, kas saab eestlasena minna välisriiki pakkuma Prantsuse konjakit, otsustas ta proovida. „Keegi kuskil ei küsinud, kust sa pärit oled. Kui see ka millalgi jutuks tuli, ei olnud see niivõrd üllatus, kui pigem siiras huvi ja ka tunnustus. Oluline oli siiski toode ise,“ kinnitab ta.

Milles on siis saladus, kuidas müüa poole aastaga kuue aasta kogus? Põhjuseks nimetab Laanet enda suhestumist selle joogiga. „Võib-olla minu sisemine soov seda aaret – millest ma ise nii vaimustuses olen – teistega jagada oli näha ka vastas olevale inimesele. Ilmselt ka sisu vastas sellele, mida rääkisin,“ sõnab ta.

Pärast Prantsuse perefirma müügijuhiks saamist on Laanet püüdnud käia esitlustel kuulamas samalaadset toodet esindavaid inimesi. „Ma ei ole kunagi tundnud, et peaks häbenema, et olen midagi valesti teinud või et ei tee pooltki nii hästi kui mõne konjakimaja peremees ise. Pigem olen end vahel tabanud mõttelt, et miks ta nii räägib ja käitub. Minu jaoks on olnud palju küsimärke. Olen end tundnud ausalt öeldes vanema kalana selles vees kui mõne teise konjakimaja esindaja,“ kinnitab ta.