• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
Vähesed eestlased võivad viia välismaal sõbrad poodi või baari ning näidata riiulil oma nime kandvat konjakit. Pärnu Juhtimiskonverentsil "Oma saar" esinev Kaido Laanet on üks neist.
Kaido Laanet omanimelise konjakiga.
  • Kaido Laanet omanimelise konjakiga.
  • Foto: Andras Kralla
Mon dieu... Mon amour... võiks kokkuvõtvalt sõnadesse panna mind haaranud tunnet, kui 2000. aastal degusteerisin esmakordselt Maxime Trijoli konjakeid. Emotsioon oli sedavõrd võimas, et otsus koostööd alustada sündis hetkega. Olles viimased 15 aastat oma elust olnud Maxime Trijoli konjakimaja saadik enamikus Euroopa riikides, olen sellesarnast üllatavat äratundmist näinud inimeste silmades lugematuid kordi,“ seisab mitmes riigis müüdava konjakipudeli karbil eestikeelne tekst, all Kaido Laaneti nimi.
„See konjak pole tehtud lihtsalt nii, et sellest vaadist või teatud vanuses või teatud kasvupiirkonnast saame hea konjaki,“ meenutab Laanet hüva joogi sünnilugu. „See konjak oli minu nägemus ideaalsest konjakist: värvibukett, aroomi rikkus, maitsenüansid, järelmaitse. Selle põhjal püüdsin konjakit kokku segada. Aega läks pool aastat, enne kui olin rahul,“ kirjeldab ta.
Eestlaste disainitud pudelis kallimapoolne konjak märgib haruldast sündmust – enam kui poolteist sajandit vana Prantsuse konjakimõisa pidava perekonna ning nende eestlasest müügijuhi koostööd ja sõprust.
Esimesest päevast peale on Laanet olnud kaasatud ka tootearendusse. „Mu arvamus on olnud väga tähtis, kuna mina puutun kokku lõpptarbijaga ja tean, mida inimesed ootavad nii sisult kui ka välimuselt. Kui mõne toote puhul on näiteks kohaliku disainibüroo looming olnud vastukarva – sest mina pean suutma selle maha müüa –, siis on disain ringi tehtud vastavalt minu näpunäidetele,“ toob ta näite.
Tihti Prantsusmaal Cognacis käimise tõttu võib Laanet öelda, et teab konjakist enam-vähem kõike. „Kindlasti on asju, mida ma ei tea, ent olen väga lähedal teadmisele – see on vaid telefonikõne kaugusel. Kuna ma tootmisprotsessiga iga päev kokku ei puutu, võib mõni nüanss uduseks jääda, ent alati saab seda üle küsida,“ selgitab ta.
Vastutus 22 riigi tulemuste eest
Maxime Trijoli konjakeid müüakse enam kui 50 riigis, mis tähendab, et üle poole ajast on Laanet reisidel. „Praegu on minu vastutada 22 riiki. Hoian neil kõikidel silma peal. Püüan käia vähemalt kord aastas neil külas,“ kirjeldab ta.
„Iga kliendiga on välja kujunenud oma kindel suhtlusviis ja ka külastusaeg. Kui tuleb spontaanseid uusi mõtteid, näiteks soovitakse teha kuskil restoranis gurmeeõhtusöök koos konjaki degustatsiooniga vms, siis üritan olla paindlik ja leian kalendrist aja,“ sõnab Laanet. Kalender on tal enam-vähem paigas pool aastat ette.
„Mõnikord lähen üheks õhtuks konjakit esitlema. See tähendab varajast ärkamist, lennujaamast auto rentimist, palju sõitmist, suhestumist kohalolevate inimestega ning järgmisel hommikul koju tagasi lendama, kus uued sündmused juba ootavad. Teen seda siiamaani nautides, ei pea end sundima,“ kinnitab Laanet.
Riigis, kuhu Maxime Trijol soovib oma kaupa müüa, selekteerib Laanet esmalt välja paremad maaletoojad ja püüab nendega kohtuda, võimalusel mitmega. „Peame läbirääkimisi, vaatame, mis neil tooteportfellis on, kui hästi on nad müügivõrgustiku üles ehitanud, milline on müügimeeskond, kuivõrd valmis on nad uut toodet vastu võtma jne,“ kirjeldab ta protsessi.
Kui koostöö on alanud ja kaup uues riigis kohal, järgneb müügimeeskonna koolitamine, toote tutvustamine jms. Laanet käib sageli toodet tutvustamas ka maaletooja klientide juures, võimalusel osaleb alati kohalikel messidel.
Osalust konjakimajas veel pole
Viiendat põlve konjakimaja juhtiv perepea Jean-Jacques Trijol on ka ise mõjus müügimees. Vahel käivad nad Laanetiga koos klientidega kohtumas. Siiski veedab Trijol suurema osa ajast oma konjakimõisas, jälgides tootmist ja kontrollides kvaliteeti.
Ainult müügitööga tegelevad perefirmas vaid mõned inimesed. „Meil on kolm inimest, kes suhtlevad klientidega, tegelevad tellimuste, kaupade liikumise ja müügiarvete vormistamisega,“ kirjeldab Laanet ettevõtte müügistruktuuri.
Kui kerge on müüa väiksemat ja vähemtuntud konjakimarki, kui kõrval on näiteks suured Hennessy ja Martell? „Mida aeg edasi, seda kergem on saavutada kontakti, astuda läbirääkimistesse ning alustada koostööd,“ kinnitab Laanet. Parimate maaletoojatega koostööni jõudmine erinevates riikides nõuab tema sõnul esmalt palju tõestamist, enesekindlust ja tööd – siis sind märgatakse.
Trijoli konjakeid müüakse ka suurtes riikides nagu Hiina, USA, Jaapan, Suurbritannia. Aga nagu sõnab Laanet, ei tähenda kõige suurem riik alati kõige suuremat käivet, see sõltub paljuski kohalikust partnerist-maaletoojast.
„Meil on väga hea koostöö näiteks Soome partneriga, kus oleme esindatud riiklikus süsteemis Alko. See omakorda tähendab väga head käivet, sest toode on saadaval üle riigi kõigis kauplustes. Hiljuti vahetasime partnerit Venemaal. Minu nägemus edukast koostööst ja kaubamärgi esindamisest nüüd Venemaal toimib,“ kirjeldab Laanet oma tegemisi.
Osalust Maxime Trijoli konjakimajas tal pole, kuigi mõtted on ses suunas liikunud. „Meie töösuhe on hetkel reguleeritud vastavalt kokkuleppele. Olen palgal, aga kuidas täpsemalt, see on omavaheline kokkulepe,“ räägib Laanet.
Uus põlvkond võtab töö üle
Ja nagu Laaneti lapsed on suureks kasvanud ning teevad isaga samas valdkonnas esimesi samme, on Trijoli perekonnas sirgunud kaks tütart, kes kuuenda põlvkonnana hakkavad konjakimaja tulevikku kujundama. Noorim tütar Pauline juba vastutab osade riikide turunduse eest.
Laanet viitab perenaise Evelyn Trijoli hiljutisele ütlusele, et „Kaido tegi koostööd Jean-Jacques Trijoliga, nüüd jätkab Pauline Trijol koos Karl-Eriku ja tema elukaaslase Hanna-Mariaga“. Loodan, et ka noorem poeg Mark-Kristjan ühineb nendega peagi, lisab Kaido Laanet.
Tema vanem poeg Karl-Erik lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumis prantsuskeelse klassi, elades vahepeal vahetusõpilasena ka Prantsusmaal. 2016 asus ta koos elukaaslasega õppima veini ning kange alkoholi tootmist ja turundamist Bordeaux' lähistel asuvas koolis, praktiseerides samaaegselt Maxime Trijoli konjakimajas. Isa kõrvalt õppides on Karl-Erik juba mitu aastat viinud läbi konjakikoolitusi ja osalenud messidel ning ärikohtumistel nii Eestis kui ka välismaal.
Sügisel hakkab ta koos elukaaslasega õppima Bordeaux' ülikoolis rahvusvahelist majandust ja turundust. „Peagi saavad lapsed osa minu tööst juba üle võtta,“ märgib Kaido Laanet. „Nad on näidanud üles väga suurt initsiatiivi, loovust ja teotahet. Kindlasti saavad nad minust kordades paremaks konjakimaja suursaadikuteks,“ lisab isa, „kellegi teise õlgadele ma ei julgeks seda kohustust panna“.
Muuseas on Kaido Laaneti mõlemad pojad saanud Trijoli perekonnalt kingituseks omaenda 350-liitrised konjakivaadid, mis hetkel küpsevad konjakimaja keldris.
Täielikke konjakimajasid maailmas umbes 80
Konjaki kaubamärke on registreeritud umbes 5000, ent kõik need ei oma kaubamärgi taga tootmist. Neid, kes kontrollivad kogu protsessi algusest lõpuni – kasvatavad viinamarju, pressivad mahla, kääritavad veini, destilleerivad ja panevad destillaadi tammevaatidesse laagerduma, segavad kokku oma konjaki ning lõpuks pudeldavad ja müüvad toote oma kaubamärgi all – on Cognaci maakonnas umbes 80.
Veel 200–300 on neid, kes puutuvad tootmisega kokku mingil määral. Kes omab viinamarjapõlde, kes destilleerib, kellel on kelder. Enamik neist ongi just pühendunud viimasels kvaliteedi kontrollimise etapile ehk nad omavad keldrit, kuhu ostetakse kokku viinamarjapiiritus ja pannakse tammevaati laagerduma.
„Oma nägemuse – sh erineva keldri temperatuuri ja niiskusastme, erinevat päritolu ja erinevas vanuses tammevaadi jne – järgi reguleeritakse kvaliteeti ja segatakse kokku segu, mida oma kaubamärgi all müüakse. Nii et konjaki kvaliteet sõltub väga-väga paljudest teguritest,“ selgitab Kaido Laanet.
Muuseas, ka uhked veinimajad tellivad Maxime Trijolilt omanimelist konjakit, näiteks Lafite Rothschild. „Julgen soovitada, väga kõrge kvaliteediga konjak kõrges vanuses,“ kinnitab Laanet. Suur osa Trijoli toodetud destillaadist ja erineva kvaliteediklassi konjakitest müüaksegi maha teistele konjakimajadele, kes segavad kokku oma eripärase segu ning seda oma kaubamärgi all ka turustavad.
Eesti Maja Cognacis
Kui mitmes maailma suurlinnas asuvad väliseestlaste kokkusaamiskohad Eesti Majad, kust leiab ka palju meeneid, raamatuid, kingitusi ja lippe, siis konjakimaja Maxime Trijol on kui Eesti Majake Cognacis.
„Majaproua Evelyn Trijol ütleb, konjakimaja Trijol on nagu nähtamatu sild Eestiga. Mis on muidugi tõsi, sest seal on aastate jooksul käinud niivõrd palju eestlasi ja austanud pererahvast kas mõne meenega Eestist või jäädvustanud oma mõtteid külalisteraamatusse,“ selgitab Kaido Laanet. Ise on ta Eestist viinud Cognaci Trijoli konjakimõisa tuhatkond inimest. Ja muidugi võõrustanud Jean-Jacques Trijoli korduvalt Eestis.
Lisaks laagerduvad Trijoli keldris mitme Eesti konjakiklubi vaadid, oodates aega, mil jook saab küpseks, pannakse pudelisse ning sildistatakse klubi nimega. Ka Võrumaal asuv Koke mõis on teinud Trijoli juures oma konjaki, samuti Eesti XO tenniseklubi.
Oma registreeritud konjaki kaubamärk oli ka Estonian Airil, kes nii 15. kui ka 20. sünnipäevaks tellis Trijolilt omanimelise konjaki. Eestis disainitud etiketiga pudel kinnitati ka Prantsusmaa järelevalveameti poolt, mis kontrollib kõike konjakit puudutavat. Lennufirmana on Estonian Air kadunud, ent konjakina alles ning müügilgi.
Oma registreeritud kaubamärk Kelt Cognac on näiteks ka Rootsis kasvanud eestlasel Olev Keldil.
Autor: Indrek Kald, kaasautor

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.26, 12:02
Telia Digital Hubi peaesineja on Šveitsi ärimudelite innovaator Alexander Osterwalder
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele