Kuidas kolleege aidata, kui töö juures puhkeb tulekahju?

“Suur probleem eriolukorras on puudulik infoedastus,” ütles Aia. Häirekeskusse helistades tuleks anda võimalikult täpne info selle kohta, mis ja kus juhtus, kui palju on kannatanuid, milline on nende seisund.

Ettevõttes esmaabi eest vastutav inimene ei pruugi samas alati teada, kas õnnetuses on kannatanuid ja kus nad asuvad. Raskusi võib olla ka esmaabivahendite kättesaadavusega. Kui need on jäänud ohutsooni, tuleb kiirabi saabumiseni läbi ajada käepäraste vahenditega. Mõtlematult tule ja suitsu sisse asju ära tooma tormata ei tohi. Näiteks suitsu täis või varisemisohtlikus hoones ei tohi ennast ohtu seades hakata kannatanutele andma ka esmaabi.

Sündmuspaigale saabunud kiirabimeeskond jääb tavaliselt ohutusse kaugusesse ootele, kuniks päästjad tööd teevad. ­Info kannatanute kohta ja muud juhised saadakse päästetööde juhilt. Vajadusel aitab kiirabi kannatanuid ohutusse kohta tuua ja annab neile seal esmaabi. Ettevõtte töötajad saavad kiirabi aidata näiteks kõrvaliste isikute eemale hoidmisega.

Kriisiolukord kipub aju lühistama

“Paanikas inimesed ei mõtle ohutusele,” ütles Aia. Kriisiolukorras pea kaotanud kipuvad hoonest välja jooksma, üksteise otsa komistama ja trepil kukkuma, eriti kui tormatakse pimedas ja suitsu sees. Nii võivad evakueerumisega kaasneda peatraumad, liigesetraumad, luumurrud, verejooksud. Intensiivsema põlengu korral on põletuste oht. Ulatuslik põletus või muu raske kehavigastus võib omakorda esile kutsuda šoki.Töötajate koolitamise ning praktiliste evakuatsiooniõppustega saab kõige hullemat vältida. Inimesi tuleks koolitada nii tuleohutuses kui ka esmaabi andmises. Evakuatsiooniõppustel saab neile näidata, kuidas hoonet kontrollida ja inimesi välja suunata, kuidas end kehtestada ja mõjutada loomult nõrgema närvikavaga inimesi nii, et nad ei muudaks keerulist olukorda veel raskemaks ega külvaks täiendavat segadust.“Paanikas inimestega tuleks proovida kindlameelselt, kuid rahulikult vestelda,” ütles Aia. Tema hinnangul peab väga konkreetses vormis selgitama, missugused tõsised tagajärjed võivad olla näiteks põlevasse majja tagasi minekul ja kui tühine väärtus on materiaalsel varal võrreldes inimeluga.

“Kui rääkimisest ei piisa, tuleb võimalusel isikut füüsiliselt takistada. See on igaühe õigus, vahetu või vahetult eesseisva reaalse ja ilmse ohu vältimiseks, mis tuleneb hädaseisundi põhimõttest,” lisas Aia.

Oluline aru saada tervisekahjustuse raskusest

Alles pärast abiandjate ja kannatanu ohutuse tagamist hinnatakse patsiendi seisundit ning esmalt tehakse seda visuaalselt.